Lele rääkis mulle vaimustunult, ühest seigast koos oma õekesega. Mu kolleeg ütles hiljem selle jutu peale, et näe - jõudsid lõpuks ühisesse inforuumi :) Nojaa kümme aastat vanusevahet ja juba tundub nagu elaksid nad erinevates maailmades. Suur õde ilmselgelt peab väiksemat titeks ega oota talt, et too teaks samu nalju või üldse teda mõista suudaks.
Aga lugu siis selline: Lele läheb Kirkele lasteaeda järele. Kirkel on kaasas üks "salakivi", mida ta tassib pidevalt kaasas. Mustas sametist ehetekotikeses.
Lele küsib Kirkelt: "Miks sa tassid kivi kaasas? Kivi on raske!"
Kirke vastab seepeale: "Ööd on siin mustad," ja jätkab kohe Pantalone monoloogiga, "Tuleb neiu, ühelt poolt, kaasas kivi, viskab kivi maha..."
Lele on vaimustuses. Nojah, ta ju ei teadnud, et Kirke on korra mingit juppi sellest legendaarsest Ugala teatri etendusest näinud. Ja ilmselt pole ta märganud ka seda, et Kirke lihtsalt armastab kõike naljakat tsiteerida. See on üks ta tüütumaid aga ka armsamaid tegevusi, korrata erinevaid kilde aina uuesti ja uuesti. Olgu need siis pärit mõnest multikast või huumorisaatest. Ta ise peab ennast perekonna narriks ja naudib seda rolli :)
Aga et fakt - ööd on siin mustad, meelest ei läheks vaata vahepeal seda salvestust - Armastus kolme apelsini vastu - ETV
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar