Kolmapäev, märts 31, 2010

Vesi väljas

Toon Kirke lasteaiast koju ja tema räägib silmade särades, "Tead, mis ma unes nägin?! Et issi tuli mulle lasteaeda järgi. Ma olin nii rõõmus sellest, siis ma kallistasin teda hästi kõvasti ja issil tulid täitsa pisarad silmadesse." Provotseerin veidi last ja küsin: "Et nii kõvasti kohe, et issil oli valus ja hakkas nutma?" Aga Kirke ei lase end sellest häirida ja vastab: "Nääh, need olid ju rõõmustamise pisarad, mitte sellised kurvad! Ma tahaks seda und veel näha, see oli nii tore uni. Pärast me läksime veel issi koju ja seal olid Ade ja Annalea ja Joonatan, noo on ju vahva"
Ehh, endalgi tuli mingi märg ollus silma selle jutu peale. Aga jah, laps tahab und uuesti näha ega ootagi, et see ka päriselt juhtuks. Ja võibolla polegi sel vahet, kui on elav kujutlusvõime, sest mõnusa positiivse laksu saab ka unes kätte. Harrastan ma seda ju vahel isegi :)

Pühapäev, märts 28, 2010

Aidata saab vaid neid, kes lasevad

Keegi ei taha haige olla, tüütu on see kui oled teistele koormaks, valud ja nõrkus veel pealekauba. Aga ikka on raske mul papsist aru saada, et miks ta ei lase enda eest hoolitseda. Ta on seal Türil täiesti kokku kuivanud. Nüüd peale haiglat tuli korraks meile, et homme kohe sõidan koju, täna ei jaksa. Veensime teda pikalt, et kuhu nüüd - ole siin, meil kergem, vähem muretsemist, sul lihtsam. Aga mitu päeva pidime seda jäärapead moosima. No õnneks nüüd lõpuks jäi nõusse. Ja tõesti, üks osa koormast on mu seljast sellega kadunud. Nüüd ma näen, saan aidata, abi kutsuda, mis iganes vaja. Varem ainult muretsesid, sõidad kohale aga paps väidab, ahh täna on selline raske päev, eile ei olnud, küll ma saan, midagi pole vaja jne. Siis jälle kuuled, et ta ei söö midagi ja ongi koguaeg selline. Nüüd paneme ta vähemalt sööma, ta lihtsalt peab veidi kosuma. Selge see, et üksi ja haigena ei vaarita, eriti siis, kui isegi poodi ei jaksa minna. Kaua sa ikka jogurtidieeti pead. Eks ma nuputa igaks päevaks midagi sellist, mis haigest peast ka sisse läheb. Küll ta jalule saab, kevad ju tulemas, seda lihtsalt peab nägema ja nautima :)

Reede, märts 26, 2010

Kuu on kohe täis

Kuu on kohe täis,
nii täis - et nööbid
lendavad eest...
On sulavete aeg
ja tee mis sa teed
ajab sassi me päid
ja hulluks me luid
üks kuuvalge öö
ja need sulavad veed

Pühapäev, märts 21, 2010

Kui mina oleks lauamäng, siis hullult segane :)

Täna veel veidi uimane sellest öisest lauamängumaratonist (9 tundi järjest) aga see oli vahva. Tuleb korrata! Palju mänge jäi mängimata ning mõnda tahaks veel ja veel. Hetkel ei suuda ma osade mängude nimesid ja nägusid (pilte ja täringuid ja mis toimus) kokku viia. Igatahes üks on selge, mul on kodus liiga vähe mänge ja mõned neist mõttetult aeglased. Maha Monopol ja teised uimased! Tõeliselt mõnus seltskonnamäng olgu kiire rütmiga, naljakas ja hasarti tekitav. No Alias on vana tegija, veidi värskem minu jaoks oli Imago. Parajalt tempokas ja haarav, naerda saab ka nii, et aitab :) Mingi hull hasart tekkis mängides mängu A-st Ü-ni. Sobiva tähega õigete sõnade pakkumine tundub ju lihtne aga kui ülejäänud rahvas sind pidevalt segab, jookseb juhe sõlme :P Eks sa katsu mõelda, kui keegi järjepanu su kõrvu suvalisi sõnu karjub. Äiuti! Mis sõna see selline on, prgt. No ega ma ise parem ei olnud, hääle karjusin ära. Ja see pragisev munakell, mis sekundeid loeb tekitab äreva rongile jooksmise tunde.
Ussisõnad jäi veidi aeglaseks aga seda ongi tore koos lastega mängida ja vahepeal peab puhkama ka. Mulle jäi lihtsalt arusaamatuks, et kuhu ja miks ma liikuma pidin. Muudkui tapad ja jooksed aga kuhugi välja ei jõua.
Siis oli veel mäng millest mäletan ainult seda, et metsas sai puhata ehk jäid käigu vahele. Muud ei meenu. Ja üks mälumängu tüüpi mäng, milles küsimused ikka tõesti seinast seina, tundsin ennast ikka väga lollina. Samas võiks selle vabalt veini kaela ajada :) Malet seekord ei mänginud ja ega ei kipu ka.
Kokkuvõtteks aga peab ütlema, heas seltskonnas lauamänge mängida on üks igavesti mõnus tegevus. Olen küll täiesti magamata aga samas nii elevil, et lükka või mägesid paigast.

Kolmapäev, märts 17, 2010

Nuta või naera

paar päeva tagasi - Kirke kortsutab peegli ees kulme, saab ninajuurele vahva kortsu ja hõiskab rõõmsalt: "Emme, mul on ka kortsud nagu sinul!" - niuks, nagu minul...

täna õhtul - Lele sorib mu sahtlites, leiab kreemitesteri, uurib seda ja küsib imestunult: "Kuule, wrinkle on ju kortsud, milleks sulle see?"

Reede, märts 12, 2010

Õmble ise lumesäärised


Tundub et torpad on endiselt teemaks ;) Aa, et mis need on? Kallil nõuka ajal kutsuti neid ka bahhillideks (kirjapildis pole päris kindel) aga võib ka öelda lumesäärised või säärekaitsed, ega nimi olegi oluline. Lihtsalt see talv ei tahagi vist lõppeda, lund aina tuleb ja tuleb taevast alla ja kui uskuda Postimeest siis kevadet enne maid oodata pole. No egas muud kui õmblema, neid torpasid siis. Lõige ja näpunäited pdf failis, tehtud jupp aega tagasi ajakirja Naised jaoks.
Pildil olevad torpad õmbles sõber Einar, vana matkasell. Üks väike apsakas ka nende topradega. Mõõdud võttis ta naise matkasaabaste järgi, pildil poseerib aga oma nn linnasaabastes. Neil asub viimane paelterida liiga kõrgel, siin ongi see väike apsakas. Ideaalis peaks selleks, et torpad paremini saapa seljas istuks kinnituskoht (viimane paelterida) olema võimalikult saapanina lähedal. Matkasaabastel nii väidetavalt ka on. Mul matkasaapaid pole ja vastu ei vaidle aga lumes sumpamiseks on mul head sõjardi püksid (paar numbrit suuremad), mida saab krõpsuga tihedalt saabaste ümber tõmmata. Lume hoiavad väga hästi kinni ja nende pükstega saan ma ka vööni kõrguvasse hange minna :)

Esmaspäev, märts 08, 2010

Vana maja hing

Käisime nädalavahetusel Kirkega Tartus. Laupäev oli igatahes vägade kevadine seal linnas :)
Põikasime korra ka supilinnast läbi, et see remondis korter üle vaadata. Uskumatult hea tunde jättis küll. Ajas tagasi minnes, siis Tähtvere korterit esmakordselt nähes olin ikka üsna nõutu ja kerge masendus tuli peale. Tundus mõneti lootusetu, ma ei osanud seda veel valmiskujul näha. See korter aga säras ja hing oli sees ka esimesest pilgust. Kolme ilmakaarde avanevad aknad tegid ruumid valgeks ja suureks. Muidugi, palgid olid juba puhtaks kooritud, vaid valitud tükid tapeeti säilitamiseks jäetud. No kas pole kaunis see vana tapeeditükk :) Võibolla jäi hea mulje aga hoopis sellest, et maja oli väljastpoolt juba korda tehtud ja nägi välja nagu uus. Nii oli lihtne ka neis tühjades nurkades sauna, kööki või kaminat kujutleda.
Mina olen aga lihtsalt veidrik, juba uudist kuuldes hakkasid mu näpud sügelema. Seda kõike nähes aga hoidsin end tagasi, et mitte haarata mõnes masinast kinni ja see tööle panna. Kujutlesin enda käes juba lihvimismasinat ja lubjapintslit ja. Täitsa segane või mis ;)
Aga remondimehele ikka jõudu ja jaksu, kogemusi tal ju kuhjaga.

Reede, märts 05, 2010

Kuidas keeta seepi?


Panen siia ühe seebitegemise õpetuse, mille ma Naiste jaoks kirjutasin. Uskumatult lihtne ja põnev on see seebi keetmise kunst. Kuigi keetmisest ei saa tegelikult rääkida, otseselt keema ei hakka siin midagi. Pildil: kollane on apelsini lõhnaline seep, ülemisele lisasin saialille õielehti ja alumisele rooibost (ainult küljele). See väike lisand teepuru annab mõnusa kooriva efekti. Sama olen teinud kookoshelvestega. Roosad seebid on tegelikult seebi valmismassist tehtud ja maasikalõhnased, mmmmm.... Muideks, isekeedetud seep vahutab oluliselt paremini kui see, mis valmismassist sulatatud. Kes on kord ise rasvasdest ja õlidest seepi teinud, see teisi enam ei tahagi :)

Ja paar linki veel:
Hobipunkt, seebikalklulaator