reede, aprill 26, 2019

Kevadine joogatund pilsis

Tänavune kevad on olnud väga asjalik ja toimekas. Kord siin, kord seal remondin ja parandan. Kodus ja suvilas. Nüüd lõpuks jõudsin niikaugele, et veidike ka Triini peal toimetada. Üheks tööks (mida mulle usaldatakse, ei tea küll miks...) on olnud ikka see jube tüütu pilsi ülevärvimine. Varasematel aastatel on lahtikoorunud värvi olnud õige pisut, väikesed iluvead vaid. Rohkem vaeva sai nähtud katete maha kiskumise ja tagasipanekuga. Veidi kondiväänamist ja asi korras. Laeva keskel pole see töö väga keeruline ka. Otsid jalgadele tuge, mõned kükid ja tobedad uppis poosid aga pääsed kenasti igale poole ligi. Vähemalt on mul mälus selline, niks-naks ja valmis, töö olevat.  Sel aastal oli aga kõik teisiti. Värv oli ootamatult täiesti lahti tulnud. Või tuli, kui ma veidike kaasa aitasin. Ja kuna tööd oli oodatust rohkem, aeg hakkas otsa saama ja väsimus kippus ka peale, siis jätsin laeva ahtri ja vööri osa teiseks päevaks. Ise arvasin, et kui keskel toimetasin kolm tundi siis nüüd peaks tunnikesega hakkama saama. Koera saba vaid jäänud :) Ahhaa! Vale puha! Ikka läks üle kolme tunni. Ja siis ei toimetanud ma enam üksi vaid  kapten ise ulatas abikäe :) Kuigi ega sinna taha ahtrisse ta väga minna ei tahtnud, talle jäid suuremad ruumid. Sest seal augus alles õige joogatund algab. Lagi tuleb pähe ja küljed litsuvad vastu. Jalad on sõlmes ja  kael keerdus. Aga mina mahtusin õnneks kuidagi ikkagi ära. Paraku oli vanaproua Triini otsustanud just seal kogu oma meigist vabaneda. Lahtine värv kobrutas üle terve pilsi. Töö tundus lõputu! Seda lahti lükates oli tunne nagu urgitseks ma hiiglasliku Napoleoni koogi kallal. Nii kena kihiline ja krõbisev oli see värv. Maitsta ei proovinud aga kange koogi isu tuli küll peale. Pärast immutasime koos Tõnuga seda puitu korralikult, ikka mitu korda. Pea kumises ja valutas sellest aroomist veel pikki tunde. Aga värvida ei jõudnud, jääb homseks. Ma ise paraku homme ei jõua, vahepeal vaja Türil ka toimetada.
Sadam on praegu nii tihedalt välja tõstetud paadikesi täis, et raske on seal vahel laveerida. Ilmselt hakatakse nädalavahetusel osasid neist vette laskma. Ja kui Triini läbi mahub, saab ka tema vette. Ikka sinna, kus on ühe purjeka koht. Siis saab tekki värvima hakata ja see on juba palju lustilisem töö, kui pilsis kükitamine :)

teisipäev, aprill 16, 2019

Inimene õpib...

On veider tunne avastada, kui palju olen viimaste kuudega muutunud. Mu enda jaoks tundub see kohati lausa kannapöördena. Eemalt kaedes, asi ilmselt nii karm ei ole. Kuigi, sel päeval, kui saatsin oma uhke äriplaani Töötukassale ära ja sain kokku sõbranna Reedaga, siis ka tema märkas mu muutumist. Oli selline pidulik hetk ja tunne, et tahaks seda koos kellegagi tähistada. Kutsusin siis Reeda kohvile. Ja mingil hetkel temaga jutustades märkasin, et kasutan veidraid väljendeid. Ikka neid ametlike termineid: puhkuse olen ajastanud, eesmärk on liikuda selles suunas jms. Naersin enda üle ja kange tahtmine oli arvet makstes öelda: "Mina teen täna välja!" asemel hoopis: "Tänast üritust finantseerin seekord mina!"

Selge see, et kui oled pikka aega mingi asja sees, hakkab see lõpuks su ajudele. Nagu kaua kodus olnud väikeste laste vanemad räägivad teistmoodi. Aga see projekti kirjutamine oli nagu diplomitöö tegemine. Väga põnev ja hariv. Õppisin iga päev midagi uut nii asjade kui enda kohta. Ning kui aus olla, siis pole ma varem iseendaga nii palju tööd teinud, pole kunagi nii põhjalikult ennast analüüsinud. Otsinud oma nõrku ja tugevaid külgi. sest kui tihti seda reaalselt ikka teha tuleb. Vahel ehk tuli mõnda ankeeti täita, küsitlusel osaleda. Kümme minutit analüüsi, mida see annab? Kõige pikem oli ilmselt aastaid tagasi tööl toimunud arenguvestlused. Ja need kestsid umbes pool tundi, mitte kaks kuud jutti. Ja ma vihkasin neid, kartsin - tõsiselt! Ma ei saanud aru mida minust tahetakse, miks mind kontrollitakse?! Ma teen ju oma tööd nii hästi nagu oskan ja punkt! Milleks see ülekuulamine?! Täna näen ma seda hoopis teisest küljest ja taipan, milleks see vajalik oli ja mida mult tegelikutl oodati. No nüüd on selleks juba veidi hilja aga ma ilmselgelt ei kardaks seda enam.
Kui olin äriplaani ära saatnud, siis lükkasin oma vana läpaka kapi alla peitu. Ei tahtnud enam hetkegi seda pilli näha. Paar päeva hiljem läksin hoopis toredale kanumatkale. Kaks väga toredat päeva. Mõte puhkas, muskel kasvas. Seltskond oli super (minnes tundsin vaid üht inimest) ja ilm oli lausa kingitus. Aprilli alguses ja nii soe ja päikest täis nädalvahetus. No uskumatu! Uuel nädalal tuli jälle lund ja lörtsi. Sellise ilmaga poleks ma ilmselgelt seda kanuumatka nautinud. Aga mul vedas ja see matk oli minu jaoks lihtsalt nii täpselt ajastatud. Eesmärgid oli mitte ümber minna, mitte segi ajada vasakut ja paremat ja vastu pidada, et ikka jaksaks!

Ja täna, oma uues eesmärgistatud elus, lõpetasin just remondi lapse toas. Ühte seina sai kena helehall tapeet ja teise panime valge.  See valge oli aga kurb üllatus. Praagi kastist ikka alati head kraami ei saa :( Servad olid õrnalt roosad, seina pannes ei märganud. Arvasime, et see roosa liim kumab läbi ja pärast, kui kuiv, on kena valge. Aga eksisime. Hommikul märkasime ka seda, et lisaks roosadele servadele kumas tapeet läbi. Ehk betoonseina pahteldatud kohad olid kõik selgelt näha. Ja see ei olnud kena vaatepilt. No tuli meelde kohe reklaamlause lapsepõlvest: "Ärge minge närvi, leidub valget värvi!" Ja nii ma ka tegin. Värvisin seina üle, kaks korda, sest esimesest korrast polnud kasu. Ja siis muidugi tuli üle värvida põrand ja siis veel ka mõned kapid. Aga tuba näeb nii ilus ja helge välja. Totaalne muutumine, sest enne oli ainult põrand valge aga seinad mustad. Mul on hea meel, et see must periood meie kodus nüüd lõpuks läbi on :)

Sellega peaks sisetööde aeg ka ümber olema. Nüüd algab kevad! Jälle! Sel aastal on see, nüüd algab kevad, tunnet olnud nii mitu korda :) Homme on plaan sõita Türile ja kasvuhoone ära parandada, taimed ootavad ümberistutamist nii seal kui kodus aknalaual. Linnakorteri akna alla tahan ka paar puukest istutada. Varsti kasvab siin džungel, samasugune nagu Türil, seda ootan ma küll põnevusega. Kevadesse neid tegemisi ikka jagub, hea et on aega! See tähendab, et sel kevadel jõuab palju ära teha :) 
Tunnen ennast isegi nagu see aknalaual kasvav tomatitaim, kõik on nii uus ja põnev ja soojad ilmad on alles ees. Päikest täis kevad ootab mind!