teisipäev, november 29, 2005

Plika

Ahh, need peod pole minu jaoks

See pilt sai tehtud kooli ajal, nooremad kursaõed tirisid mind kaasa vibe´le, no miski disko - arvasin. Aga oli hoopis mingi võnukmine ja kiire moeshow ja jälle võnkumine... Igatahes see mu viimaseks sedalaadi peoks jäigi, ei tundnud end seal eriti hästi. Aga kaamera sobis hästi seda ebamugavustunnet varjama ja kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis on fotokas hiljemgi kilbina toiminud.

reede, november 25, 2005

Pildimäng


Vaatasin õhtul vanu pilte ja taipasin järsku, et ma ei ole juba ammu lihtsalt lõbu pärast kaamerat käes hoidnud. Millal ma viimati katsetasin, mängisin, lihtsalt läbi objektiivi vaatasin? Ikka on see töö või titt, parimal juhul aiapost, mis kaadrisse mahub ja ongi kõik :( Masendav avastus ja veel hullem on see, et polegi nagu meeleolu ega midagi pildistada... Aga seniks, kuni tunne tekib, vaatan vanu katsetusi. See on Naadile, väike meenutus - kas tunned objekti ära?

esmaspäev, november 21, 2005

Esimene aasta


Ja ongi põnn aasta täis, jookseb mööda tuba ja laliseb oma veidras keeles, mõned tuttavamad sõnad on ka nagu tähh ja emme ja dadaa ja aiai. Ja vanaema kohta ütleb aua ja Lele on ele ja kass on ass. Tordiküünalt tahtis katsuda ja oli vääägade pahane, kui ei lastud.

teisipäev, november 15, 2005

Ära hõiska enne õhtut!

Kartsin, mis ma kartsin aga kui op läbi sai tundus, et nüüd on korras ja kõik on hästi ja aga... Reedel lõigati, arst õmbles haava kinni ja ütles, noh homme-ülehomme saad koju. Neli tundi hiljem suutsin jälle varbaid liigutada, tahtsin jala kuhugi kõrgemale tõsta ja avastasin, et haavast jookseb verd, kõik linad ja rätid punased. Õde tõi siis jääd, linad vahetati ära ja sellega kõik piirduski. Laupäev tehti uus side ja pühapäev lubati koju. Pabereid ei saanudki, öeldi tulge esmaspäeval kella neljaks. Mamma läks siis kohale, vihma sadas hullult, kahju oli teda välja saata kohe ja mis selgus, ei mingeid pabereid, keegi pole kuulnud ega näinud. Ernitsa vastuvõtt ka juba läbi ja doktor koju läinud. Niiih, mamma ei jätnud jonni ajas asja nii kaugele, et lubati - me helistame teile homme ise. No täna ootasin päev otsa, ei miskit. Õhtul otsustasin, et puhastan selle vana korba ära, kuidagi imelik tunne oli ja apppppppppi, mida ma näen. Haav täitsa lahti, verd immitseb ja kole, kole, kole. No tore, helistasin siis valvearstile ja ega´s muud kui, homme tuleb haiglasse tagasi minna. Aru ma ei saa, mis toimub? Oeh, ma olen väsinud sellest jamast juba...

pühapäev, november 06, 2005

Vannimüts
























Kui Lele oli väike, siis tuli talle vannis ikka vahukleite teha. Nüüd teeb ta neid Kirkele ja kutsub mind, et emme tee pilti ka. No, ma siis tegin - otsevälguga :)

neljapäev, november 03, 2005

Kui kole hirm sees on

No jälle lasin end ära hirmutada, ebausul... mu õeke ja mamma teavad nimelt, et reede ei ole op´i tegemiseks just parim päev ja `vanasti` sel päeval lausa op´e ei tehtudki, krrrrrr. Aga see päev (11 nov) läheneb mürinal. Täna käisin vereimejate juures, südamest tehti ka sinka-vonka pilti, et kõik sujuks. Aga see tobe hirm, mis mind viimastel päevadel saadab, aina süveneb, no miks ometi? Esmane on muidugi üldine hirm narkoosi ees, üldnarkoosi kardan jubedalt - see abituse tunne, koos imala lõhna ja jõuetusega on kohutav. Arst õnneks arvab sama ja loodan spinaali peale, siin on jälle omad ohud ja riskid - infolehel seisab 1 : 150 000 esineb jalgade halvatus. Matemaatika siin abiks ei ole, hirm jääb ikka.
Kui suured hirmud kõrvale jätta, siis jääb veel kahtlus, et kas jalg ikka saab parem, (ei valuta, saab kükke teha, põlvele toetada) kui see metallikolakas välja sikutatakse. Ja mure Kirke pärast jääb nii või teisti, et kuidas ta need kolm päeva ilma emmeta ja tissipiimata hakkama saab.
Muide, ma nägin seda piisoni vana paar päeva tagasi telekast, näitas oma sigu ja kitsi ja muid lojuseid aga piisont mitte, khm on ta nad siis praeks teinud?

Hakkab jälle pihta
















Katsu sa niimoodi tööd teha, kui kogu aeg tänitatakse ja õpetatakse. Ikka, et kuidas sa ometi aru ei saa, mitu korda peab seletama, appi see on ju nii lihtne - näe vajuta siia ja klõpsa sinna ja ongi tehtud...

Aga sarnaseid lavastusi ma praegu teengi, enamusele täiesti tundmatu ajakirja tarbeks aga mulle sobib, sest esialgu saan tööd koos titega teha :)