Teisipäev, mai 29, 2007

Kalad


Et selline mees siis Tallinna linnas kondamas. Vana kala vaatab kuidas üks teine kala neelab saaki, et kohe ise saagiks saada. Fotokala muutus ka omaette saagiks, teise fotokala fotoaparaadi ees :) Selline sõnaleelotus siis aga tegemist on valitud nägude piiisikese pildinäitusega - Millimeeter maksab. Kalapilt on Guido Kangrolt, Naadi ja teiste fotosid saab näha Viru keskuse teisel korrusel.

Pühapäev, mai 27, 2007

Liiguhked peod tittedele :(

Tea, kas see tundub ainult mulle või ongi nii... Igatahes võttis mind ahhetama, kui lastesõime (3-aastased) lõpupeo eest küsiti 320 eeku (lilled kasvatajale selle summa sisse ei lähe) - korrutame selle nüüd 16-ga eeee????
See pole isegi mitte lasteaia lõpupidu, et uus eluetapp ja kooliminek ees. Minu jaoks lihtsalt ühest klassist teise liikumine. Ma olen ilmselt lootusetult naiivne aga no kuulge, mis te siis teete, kui laps kooli läheb. Ilmselt renditakse suur veekeskus ja tordist välja hüppav kloun teeb nalja. Ja kui ta keskkooli lõpetab, mis siis? Kingite auto või korterivõtmed...
Lele peod on siiani mõistlikud olnud, ei mingit ülemäärast tõmblemist ega hiigelsummasid. Kõik võtavad mingi näksi, limpsi kaasa ja ongi vahva ja pidu. Nii oli lasteiaias ja nii on koolis.
Vastik tunne jäi küll sisse aga otsustasin, et Kirke sellisel peol ei osale. Küll jõuab veel. Liiati on ta vaid kaks nädalat sõimes käinud, ühtki tantsu laulu ei tea. Ja sügisel läheb jälle sõimerühma. Ei võeta veel nende uhkeldavate aialaste hulka, kel emmed-issid raha laiali loobivad. No ilmselt ikka suurest armastusest ja uhkustundest.

Teisipäev, mai 22, 2007

Kevadlumm



Nädalavahetus Türil - lillelaat, õites puud, kuum päike, puhkus ja töö vaheldumisi. Nagu ikka, natuke siit ja veidike sealt. Maa kaevamises olin ma nüüd küll laisk, midagi sai tehtud aga oleks rohkem pidanud. Liiga palju ahvatlusi teel...
Lillelaat oli sel aastal hullult rahvarohke. Kohale jõudes oli esimeks märgiks ummikud Türi tänavatel, nagu Tallinnas tipptunnil. Tigusammul venivatest masinatest olid siiski vaid osa teel laadale, enamus neist seda taktistust ilmselt oodata ei osanud ja nüüd jäi üle vaid end kiruda. Aga laadal oli siiski massid koos ja lilli ja taimi oli ka ohtralt.
Pühapäeval lõpetasid piletimüüjad oma töö juba poolest päevast, sest polnud enam pileteid, mida rahvale maha müüa. Pühapäevane tõmbenumber oli teadagi Trikimees. Imestasin alguses, et näe täna palju vähem rahvast aga mass tungles lava ees. No jah, mina siiski trügima ei hakanud, pagesin koju ära.
Õhtul tegi onu Mart mulle veidi õppesõitu, ehheee - polegi palju ära unusanud. Ja sõidu ajal jooksis kits teele, päris lähedal oli teine. Õnneks oli mu kiirus väga väike, et ei pidanudki pidurit pressima. Mu ainus reaktsioon oligi - oi kui ilus loom!
Kirke jäi Türile maha, ehk saab ka veidi päikest ja õhku ja lilli ja liblikaid...

Teisipäev, mai 15, 2007

Varastati voodi

Täna öösel nägin jälle veidralt sürri und. Mu toa aken oli õhutuse peal, teate küll neid uusi pakettaknaid, kui aken on kergelt kaldus ülalt lahti alt kinni. No vot, nägin oma akna all lõbusat seltskonda noori näitlejaid. Ühel hetkel libistas end sellest väiksest akanapraost sisse laulja Hele Kõre. Kergelt voolas ta mu tuppa, malbe naeratus näol. Üritasin veel akent avada, et teda sisse lasta aga tema ainult naeratas ja sõnas, pole vaja ma saan küll. Teisedki olid ühel hetkel mu toas ja vaatasid uudistades ringi. Olin kergelt segaduses aga käitusin nagu oleks see igati normaalne. Mingist unemälusopist meenus, et mõni aeg tagasi oli ka üks teine seltskond käinud. Ju siis nii ongi.
Nagu hea perenaine kunagi tahtsin külalisi kostitada ja läksin kööki teed tegema. Panin vee keema, tõstsin küpsiseid kaussi ja valisin tasse, tuppa tagasi minnes nägin aga, et see oli tühi. Koos lõbusa seltskonnaga ol kadunud ka minu voodi. Nägin vaid aknast kuidas plikad seda eemale vedasid, see oli mitmeks tükiks laiali lammutatud. Ma karjusin ja nutsin ja palusin - andke mu voodi tagasi, mu voodi. Nemad aga ainult naersid ja jooksid edasi, koos roheliste vooditükkidega...
Ärkasin võpatades, Kirke magas risti üle voodi ja üritas mind maha tõugata. Ehh, küll tahaks seda unenäos pihta pandud voodit tagasi. Mõnus suur diivanvoodi oli (lapsena magasin ka sellisel) hea oleks seal koos Kirkega laiutada, ilma et üksteist välja trügiks :)

Neljapäev, mai 10, 2007

Koogi ja kommidega






Lasteaias läheb esialgu väga hästi, täna sai Kirke viimaks ka lõunauinakuks jääda. Ja ärgates tuli uus üllatus - pidu! Tantsu ja laulude ajal ei lausunud see plika ühtki sõna, kordagi ei ilmunud näole naeratust, vaikselt istus vanaema süles ja vaatas suu lahti - mis ometi siin toimub. Viimaks ronis mulle sülle ja pidin kaamera käest panema. Ta aina vaatas seda möllu enda ümber ja kogus endasse kõike uut. Tardumusest vabanes alles siis, kui kook söödud. Koduteel kordas aina kuuldud laulusõnu ja naeris rõõmsalt :)
Jah mu kallis laps, see oligi pidu!

Aga see uus töökaamera on ikka jubbe raske, esimesel päeval võttis lausa käed värisema...

Esmaspäev, mai 07, 2007

Selgem rütm


Nüüd on meil täitsa uus rütm ja liikumine. Kirke sai lõpuks ometi lastesõime, et siis range päevaplaan ja metoodiline kasvatus. Ei mingit ahh, täna nii ja homme teisiti vabadust. Esialgu on koht järgmise kevadeni aga küllap aasta pärast saame ka lasteaeda :) Laps kohaneb ilmselt kiiresti, vähemalt kasvataja oli positiivselt üllatunud. Ja täna tahtis ta vägisi koos teiste lastega magama jääda aga kasvatajad veel ei lasknud.
Üks teinegi muster on selgema suuna saanud, ka mina ei tee ainult juhuotsi, vaid hakkan pildistama kindla rütmiga nädalalehele. Kolmapäevast läheb lahti. Silme ees on veidi kirju aga rahulik siiski. Ma ise olen mõnusalt ootusärev ja värsket energiat täis. Näis, näis - mis saama hakkab...

Neljapäev, mai 03, 2007

Vaikelu magava lapsega

Vaatasime koos lapsega Trikimeest, mõnus vaheldus ja naljakas ka. Muideks, pilk on tal tõesti maagiline ja olgu need trikid kui labased tahes, suudab ta ajada isegi minu naerma ja kukalt kratsima, et kuidas ometi... Mulle see meeldib ja ootan jälle uut saadet - lahe ju. No igatahes Kirke krõbistas vaikselt oma maisipalle ja vaatas ka, vähemalt mõnda aega. Kui ühel hetkel pilgu lapse poole pöörasin nägin, et põnnil on viimane maisipall suus keerlemas, käsi haaramas uue järele aga silmakesed juba kinni vajunud. See on ikka vahva, kuidas nad suudavad poole lause pealt unne vajuda :)