Laupäev, veebruar 25, 2006

Multika lehm

Kummalist kaupa on ikka meie poes. Aga vot sellised üllatusmunad, kus mänguasjad multikast `Kolmanda planeedi saladus` on ikka vahvad küll. Ma tahaks seda lendavat lehma ja siis veel seda paksu piraati. Kahju, et neid ajapeegliga päevalilli osta ei saa. Need olid lapsena mu lemmikud - kõhedust tekitavad iludused.

Jänene!

Mõni asi võtab lihtsalt tummaks...

Reede, veebruar 24, 2006

On see normaalne?

Ojah, mul ikka tõesti pole seda naljasoolikat või huumorimeelt või mida iganes. Igatahes ei saa ma aru sellisest rõõmust nagu toidusõda. Esiteks on see vastik, teiseks olen ma liiga praktiline - toit ei ole raisata ja kolmandaks, mingi austus peab ikka ka olema. (Minu kiiksude hulka kuulub näiteks see, et leiba ei tohi tagurpidi lauale panna). Igatahes on toidusõda nii paljudes lastefilmides vahvaks ja positiivseks tegevuseks muudetud, et ma ei tea, kuidas see minu lastele mõju avaldab. Äkki peaks neil laskma lugeda lasteraamatuid Lenigradi blokaadist - selliseid, mida mina kunagi lugesin...

Esmaspäev, veebruar 20, 2006

Lihtsalt ilus

Ma jälgin seda Ajaveebi konkurssi ja hoian küll Andrasele pöialt aga vot see linnublog on ristipõiki jalus, ehhh - nii ilus ja korrektne! Kuidas ta seda teeb? Elabki metsas vist...

Pühapäev, veebruar 19, 2006

Väike Monk

Kirke tegemisi jälgides, hakkan tahtmatult mõtlema, et mis inimloom tast küll kord kasvab... Paar päeva tagasi seisis köögis, nõudis piima. Mul võttis toimetamine aega, uus pakk kannu, käärid sahtlist, lõige, piim sooja... Kui ta oma pudeli lõpuks kätte sai, tõstis selle ahnelt suule ja tatsas ukse poole. Järsku jäi seisma, pööras tagasi ja - lükkas paokile jäänud sahtli kinni (!) ja siis padinal köögist minekut. Ma seisin tükk aega suu ammuli, kortsutasin kulmu ja hakkasin siis omaette itsitama - väike Monk :)

Neljapäev, veebruar 09, 2006

Vanamees

Aru ma ei saa, mis imelik asi see minuga täna juhtus - segane. Nägin öösel und - seisan mina oma vana maja ukse ees ja ootan bussi. Poe uksest väljub vana mees, tuleb trepist alla, astub paar sammu ja hakkab ettepoole vajudes tuikuma ning siis kukub kokku. Lähen tema juurde ja aitan ta pingile pikali, ta tõstab kuulekalt jalad pingile ja jääb mulle kohkunult otsa vaatama. Buss tuleb. Hõikan emale - kutsu kiirabi, teen lastele - dadaaa ja astun sisse. Buss hakkab liikuma, raadiost tulevad uudised, teadaanne - Manfred seejasee, talle mitte kiirabi kutsuda, simulant! Ja siis hakkab peale, oli see sama mees, no ei - arvan, keegi teine? Ja mul süda valutab selle mehe pärast, et kas ema ikka kutsus abi ja kas kiirabi tuli ja kas vanamees sai haiglasse ja kas ta paraneb ja... Uni on läinud, tahaks emale helistada ja küsida, mis edasi sai. Kell on pool kaheksa, laps magab aga mina ei saa enam und - muretsen võõra vanamehe pärast oma unenäos.
Meenub vanaisa - ta suri, kui ma olin alles väike laps - ma ei saanudki teda kunagi tundma õppida, viimane pilt temast on haigla trepil, kuhu ta salaja suitsetama tuli, seal ta surigi - kopsud.
Ka see mees võis olla kellegi vanaisa. Kui tihti me aga tegelikult märkame, et keegi vajab abi ja kui tihti kirtsutame nina, et ahh - joodik, kodutu, muidu imelik. Mul on hirm, enda pärast, oma laste pärast, võõraste vanameeste pärast...

Kolmapäev, veebruar 08, 2006

All paremas nurgas

Täna käisin jälle tööd tegemas, titt kaasas. Õnneks suhtuvad inimesed sellesse, väga mõistvalt ja Kirke käitub ka nagu üks viks laps kunagi :)
Kuigi, vahel jääb ta kogemata pildile...
ja vahel teen temast ka pilti, et lapsel lõbus oleks :)

Esmaspäev, veebruar 06, 2006

Unedesse hakkab värvi tulema

Eile nägin unes niiiiii punast-hõõguvat päikest, et oli tunne - kohe plahvatab. Sõitsin parjasti trammiga ja karjusin, hoidke alt - päike kukub alla! Trammijuht (Naatan, ic) vaatas ka, ja sõitis selle peale rööbastelt maha. Siis tuli rahulikult kabiinist välja ja tõstis (no ürgmehe jõud!) trammi oma kohale tagasi.

Teine ülbik tuli mu unesse täna öösel. Küsisin kadedust tundes Andraselt, et milline lainurk sul on (näiteks see edev pilt), et kas 10 mm, tahaks endalegi? Tema selle peale, et ahh see, no on jah aga see on jama, ma saan varsti uue mingi 0 mm, vot!

Pühapäev, veebruar 05, 2006

Ise tehtud kaunikene


Kes teeb see jõuab ja kes rohkem teeb, jõuab veel rohkem. Ehk näe Naadil oli ikka kasu sellest harjutamisest, algul Tähtveres, siis Lepikus. Ilus kodu on tõesti, kahju ainult, et netiavarustest vaid köögipildi leidsin. Et siis võidusummaga verandat remontima, jõudu ja jaksu ja ilumeelt :)

Kolmapäev, veebruar 01, 2006

Ohtlik loom...


Laps seljakotis läksin poodi ja järsku jooksid nurga tagant minu poole (nad tõesti tulid sellise hooga, et...) kaameramees (nägu ei näinudki, filmis jooksu pealt) ja reporter, mikker püsti käes - üks kiire küsimus! Eeei-eei, ma pole mingi pahandust teinud prominent, küsimus oli lihtne - mis on kodudes lapse jaoks ohtliku? No ma rääkisin siis kõigest, mis pähe tuli, juhtmed ja tulised asjad ja riiulid ja muu säärane. Kodus alles plahvatas, mis on meie kodus kõige ohtlikum - see armas, pehme loomake oma hirmteravate küüntega - kass. Ja tõsi ta on, vaevalt jõuab Kirkel üks kriimustus paraneda (põsel reeglina), kui juba kass kraabib uue armi. Ja see saatan ongi tegelikult poole päevast luku taga, et vähem õnnetusi juhtuks.