Neljapäev, aprill 19, 2012

Roosad prillid

Hoolimata sellest, et ümberringi on igasugu segadust olen mina rahu ise. (Tööl on ärevad ajad, teismelisega probleemid, laenud kaelas jms)  Muretsen küll aga mingil veidral kombel suudan seda kõike rahulikult analüüsida ega paanitse. Miski üllatav enesekindlus on minu sees maad võtnud. No natu-natu-ke ärev olen ka. Rohkem küll selle pärast, et see rahu tundub ebaloomulik. Huvitav, kas ma olen tundetuks muutunud, ajud on pehmeks keenud või olen lihtsalt pime ja naiiv? Mulle meeldib praegu mõelda, et olen kusagilt saanud eriti kvaliteetsed ja lahedad roosad prillid ja need on mulle pähe liimunud. Ei suuda ära kiskuda ja ei taha ka :)

Puhas reklaam

Ma teen nüüd reklaami, mitte raha eest aga ma lihtsalt tahan seda jagada :)
Ühseõnaga, pool aastat tagasi läksime minu kalli ema soovil Starmanist üle Elioni. Ma olin väga pikalt selle vastu puigelnud aga lõpuks andsin alla. Esmapilgul ei näinud mingit vahet, pilt nagu ikka, mingi kast oli laua peal juures ja ma põrnitsesin seda tigedalt. Vastik kast, enne oli ainult juhe, seal kusagil kapi taga, nüüd kast, mis ruumi võtab. Teine kast oli veel, aknalaua peal, see virvendas mu silme ees, kui arvutis istusin. Jube tüütu tegelane :( Pidin musta paberi tulukeste ette kleepima.
Ajapikku harjusin. Ja wifi oli ju ka nüüd. Igaüks toimetas oma toas, minu arvuti jäeti rahule. Varem oli meil küll kaks arvutit aga interneedust luges ainult minu lauaarvuti. Noja kui tuli wifi, siis sai Lele ka oma läpaka. Kõik olid rahul. Mina ka, vist...
Uus elu algas aga siis, kui avastasin võimaluse saateid salvestada.
No me kasutasime küll kordusTV teenust aga seal olid siiski enamasti kanalite omasaated. Meeldetuletus oli tore ja veel nipet näpet. Mugav aga ega ei midagi enamat. Ühel hallil päeval otsustasime aga tellida ka salvestuse teenuse. Noh, et proovime kuu aega ja siis näeb, mis saama hakkab. Kallis ta ju on aga katsetame. Peale esimset kuud oli selge, tellime edasi. Minu jaoks oli muutunud palju, ma sain oma lemmikuid, nagu House ja Revange vaadata just siis, kui ma pärast koduseid toimetusi, lõpuks teleka ette sain. Kui laps ei seganud ja toas oli mõnus vaikus. Ja tihti olin veel tööl või lihtsalt väsinud, kui minu lemmikud telekast jooksid. Midsomeri mõrvade lõpu magasin ma varem lihtsalt maha,ei jaksanud lõpuni vaadata. Ja see oli ka ainus film, kus ma lausa vajasin reklaamipause, et vahepeal saaks kasvõi tassi teed tuua.
Nüüd, paar kuud hiljem on kord majas, igal oma saatekava, oma aeg. Reklaamivabad filmid. Tagasikerimine,  kui midagi segaseks jäi. Telekas pausile, kui keegi helistab või laps tahab midagi küsida. Ma olen täiesti sõltvuses. Telekavast vabana ei huvita mind enam, mis päeval, mis saade tuleb, mis kell. Mu telekavaatamine on oluliselt vähenenud, sest nüüd vaatan ma seda täpselt niipalju, kui ma seda vajan. Isegi House´i vaatan vähem, sest alustan veidi hiljem, reklaamid kerin edasi ja lõpetan samal ajal, kui telekas film läbi saab. Heameel on tõdeda, et ma ei vajagi telekat nii palju, kui varem. Ma ei kiirusta muid asju tehes ja elu on palju rahulikum. Ühseõnaga, ma olen vaimustuses :)
Vot selline reklaam siis :)