Reede, august 28, 2009

Kuidas rõõmustada?

Kuidas rõõmustada emasid.
Tulin töölt koju, väsinud, näljane. Visksin koti nurka ja tardusin uksel... Mu toast oleks nagu torm üle käinud, mänguasjad laiali, laud täis pesemata nõusid. Noorem laps ajab piimatassi mu asja puhastatud diivanile ja vanema tütre küünelakk tilgub lauale. Krrrrrrrrr. Haaran kätega peast ja istun jõuetult põrandale. Oigan kuuldavalt: "Milleks mulle küll lapsed?!"
Kirke ronib diivanilt maha, paneb oma moosised käed ümber mu kaela ja ütleb veidi etteheitva moega nagu oleks ma midagi olulist unustanud : "Emme, lapsed on ju selleks, et sind rõõmustada!" Mu süda teeb jõnksti ja ma rõõmustangi, sest mul on ju lapsed :)

Kuidas rõõmustada lapsi.
Ostsin Kirkele jäätist, ikka lapse rõõmuks. Ta istub ja sööb seda asjalikult. Hetkeks vajub kuidagi mõttesse ja küsib siis : " Emme, kas seal linnas kus issi elab ka jäätist müüakse?"
No ikka müüakse, vastan talle ise imestunult kulme kergitades, et mis nüüd. Kirke ohkab nagu oleks tal suur koorem õlult võetud ja teatab: " No siis on hästi! Siis saab ta oma lastele jäätist osta ja neid rõõmustada." Ja sööb isukalt oma jäätist edasi, küllap maitseb see nüüd veel parem, kui suur mure murtud.

Pühapäev, august 23, 2009

Rajalt maha - ometi kord

Lele hõiskas täna - jeee, Wipeout on nüüd subtiitritega. Ah see imelik veidrus - Rajalt Maha eesti keeles. Tõesti, see oli üks järjekordne "tobe noortekas" mida ma lihtsalt vaadata ei suutnud, eelkõige selle halva pealelugemise pärast. Ja ega ma päris hästi aru ei saanud, mida need paksud ja muidu saamatud (srry) seal tegid. Igatahes täna jäin seda vaatama ja täitsa huviga. On ikka hullumeelne eneseületuste jada, brrrr. Ja kui sinna juurde lisada veel saatejuhtide solvavad kommentaarid. No, peab ikka tugev inimene olema, et seda kõike suuta. Aga neile, kes ühe järjekordse kehva pealelugeja rajalt maha võtsid, suured tänud. Nii hoida!

Laupäev, august 22, 2009

Hobuteraapia

Nähtamatud sõbrad - see teema minu lapsepõlves puudus, ma küll fantaseerisin palju ja õppisin unes lendama ja nõiduma ja muud sellist aga nähtamatuid tegelasi mu kõrval polnud. Kirkel on juba pikemat aega sõbraks nähtamatud ponid. Nendega on üks igavene tüli kui aus olla. Vahel tahavad nad lapsega kaasa tulla ja oh seda häda, kui nad nüüd rongi ei mahu. No Kirke leidis õnneks lahenduse ja ponid sõitsid katusel :) Nad elavad ka meie 9-kordse paneelmaja katusel, nii et kõrgust nad ei karda. Vahel peab neil käest kinni hoidma ja siis tuleb eriti aeglaselt kõndida. Mina ka pean hoidma ja aru ma ei saa kuidas nad siis käia saavad, kui me mõlemad ponil käest hoiame?? No vahel söövad nad väga kaua rohtu, siis ei jõua me ka kuidagi edasi. Tundub lõbus? Jah aga vahel on ikka jube tüütu.
Paar päeva tagasi käisin aga pildistamas üht naist, kes tegeleb hobuteraapiaga, Kirke kaasas. Ohh seda rõõmu, kui lubati poni selga ronida ja teist kallistada ja lihtsalt olla. Kodune poniteraapia aga jätkub. Ahjaaa, unustasin vist mainida - need nähtamatud ponid oskavad loomulikult lennata. Ja üks poni jäi kahjuks auto alla aga nagu Kirke ütleb - tema on nüüd taevas ja pole vaja kurvastada. Ehh, lapsena on kõik nii lihtne...

Kolmapäev, august 12, 2009

Seisatus

Tee lõpus on vildakil värav
nõgestesse kinni kasvanud
nagu teaks –
siit ei minda, ei tulda
Luitunud värv koorub aialippidelt
ta pragudest moodustub põnevaid mustreid
neid võibki uurima jääda
eksida nende salapärasesse labürinti
unustada miks ja millal
Olen paigal
nii tasa, et kuulen - aeg seisab
õhk ei liigu, sumiseb vaid
oma magusat laulu
lõhnab äikese järele
Edasi minna ei saa
värav on kinni kiilunud
nagu teaks...

Teisipäev, august 11, 2009

Kajakate kisa

Aru ma ei saa, mis neil kajakatel viga on või ongi nad sellised veidrikud. Juba nädal aega, igal hommikul umbes kella viie ajal alustavad nad oma meeletut kontserti. Nende kisa on rohkem kui ärev. Tundub, nagu oleks nad paanikas või karjuks üksteise peale. Kajakate kisa polegi ju miski kaunis muusika aga see varahommikune on lausa hüsteeriline röökimine. Selge see, et ma ei saa pärast sellist äratust tükk aega und. On põrgulised! Nojah, akna võiks ju kinni panna aga ma tahan õhku ka. Nii ma siis vähkren hommikuti unesegaselt ja mõistatan, et mida neil küll öelda on, mis neid vaevab. Unenäod on ärevad. Täna öösel nägin, et leidsin kadunud Kareli portfelli, ühe vana laeva kajutist koi ja seina vahelt. Läksin seda kohustetundlikult tema perele viima. Kotis leiduvad paberid tekitasid aga paksu pahandust ja nii ma kuulsin tänusõnade asemel ainult süüdistusi. Kuidagi suutsin ikka asjad selgeks rääkida ja sain enda kätte ümbriku, millel oli minu nimi. Suur ja paks ümbrik oli. Mida Karel mulle öelda tahtis, ma teada ei saanudki, äratuskell lõpetas selle unenäo. Sõnum teispoolsusest jäi lugemata...

Esmaspäev, august 03, 2009

Õhtul vaata seebikaid, kui suudad...

Puhkus saigi läbi. Hommikul olin veel ärevil nagu laps enne kooli, et mis riided ja ega ma hiljaks ei jää ja mis mind kõik ees ootab :) Toimetusse jõudes sulasin aga argisesse rutiini sisse nii sujuvalt nagu poleks suve olnudki.
Õhtul tulin koju, kaasas kolme nädala ajakirjad, ema märkas kohe, et üks on puudu. Srry, ei leidnud enam arhiivist, vabandasin. Ja siis hakkas peale - kuule teil on siin täitsa vale saatekava, just telekast näitas, et "Vaprad ja ilusad" hakkab nüüd allllllllles pool seitse - nuuksus ema. No oli vana ajakirja ette võtnud. Vaatas uuesti - oo, täna hakkab ju see uus sari, vaatame õige seda. Siis aga jäime koos tummaks - pole võimalik, see seep on pealelugemisega ja veel millisega. Kohutav! Ma suutsin seda oma tubli viis minutit vaadata, rohkem ei jaksanud. Olgu see sari kui tahes hea aga halvasti peale loetud tekst tõmbab kõigele vee peale, blahhhh... Peab ikka väga suur huvi olema, et taluda terve filmi aja pealelugejat, kes vuristab ja räägib mingi eriliselt tülpinud tooniga. Huvitav, kas neil toimetajat ei ole, kes teksti suupäraseks lühendaks. No näiteks igat "teret" ei peaks ju ka tõlkima. Tooni vist kontrollida ei saa. Igatahes jääb mulje, et ajal, millal suurem osa inimesi on valmis oma töökoha säilimise nimel aina rohkem vaeva nägema ja pingutama, tehakse kusagil ikka veel odavat haltuurat ...
Või siis, sama raha aga kolm korda rohkem tööd, ka see jätab jälje :(