pühapäev, juuli 22, 2007

Hernestes

Nii tavaline pilt ju - laps herneid söömas, et milleks jälle see... Ma tahaks lihtsalt, et see hetk jääks talle alati meelde, mälestuseks lapsepõlve suvedest. Et koos pildiga meenuks suve soojus ja õhukeste herneste mahlane maitse. Teine põhjus miks olen hakanud koguma oma lastest selliseid lihtsaid ja argiseid kaadreid, on see, et need aitavad mul meenutada oma lapsepõlve ja minna ajas tagasi. Tagasi veidrale unistuste maale, kus kõik oli võimalik ja alles ees.

pühapäev, juuli 15, 2007

Hallpea vanamees

Paar vahvat päeva kolistasin ringi setumaal Taarka filmivõtteid uudistamas. Mõnus tunne jäi sisse, rahulik ja eesmärgi poole kulgev sebimine. Mõned tulihingelised setud küll nurisesid ja norisid filmigrupiga iga pisiasja üle. Kord sai nurina teemaks riietuse detailid (kaabud, jalanartsud, kuued jms.) siis jälle õige setu keel - enamasti tegi esisetu märkusi häälduse kohta ja vahle tikkus ka stsenaariumit muutma. No kõrvalt vaadates kuulus see lihtsalt asja juurde. Enamik kohale tulnutest olid siiski väga positiivsed ja nautisid tähelepanu ja filmis osalemise protsessi. Minagi kogusin endasse mõnuga seda suminat ja rõõmustain, et ometi on laialt käes materjali mida kaadrisse püüda. Eile kohtasin Lauritsat, setude sõpra. Tema kommentaar jahmatas mind esmalt, ta nimelt pidas seda halvaks palaganiks ja setude ärakasutamiseks, kus uhked setud on näljaste turistide ette heidetud nagu laadale toodud karumõmm seelik seljas. Mu hing sai sellest millegipärast haiget, sest küllap on tal mõneti õiguski. Olin ju minagi elus esimest korda setumaal kui üks eksootikat püüdev turist. Veidral kombel huvitasid mind aga juba võtteplatsil rohkem lihtsad setu vanamehed ja lapsed kui uhkelt ehitud setu naised. Ehk on mul veel lootust ja ma ei muutu haigutavaks turistiks, kes setudele mõeldes vaid leelotavaid ja kõlisevate ehetega naisi näeb.

esmaspäev, juuli 02, 2007

Inglid


Nädalavahetus ja tantsupidu, laulupidu, lapsed, laste pidu - ehh nii ilus oli, et pisar tuli silma. Mitu korda ja täiesti kontrollimatult. Millegipärast mõjus just tantsupidu niimoodi, vaatasin neid noori (eriti just keska poisse) ja niuks tuli peale. Et kui ilus ja tore on see kuidas noored mehed tantsivad. Mõtlesin nende emade peale, kui uhked nad oma poegade üle on ja nende pruutidele ja nende tulevastele lastele. Mõelda vaid kui toredad isad neist kord saavad. No igatsorti veidraid mõtteid käis peas ringi ja jälle läksid silmad niiskeks. Kirket ei olnud peol kaasas, mõtlesin vaid kuidas ta vaimustunult kilkaks seda pidu nähes, jälle niuks. Lapsed on vahvad, eriti rõõmsad ja tegusad. Lele ütles mu jutu peale, vaata et sa enam lapsi ei saa. Khm, millest selline reaktsioon küll. No oleks ju vahva vaadata oma poega, kes asjalikult plikasid tantsitab, ehk võtab emagi tantsule :)
Jaanipäeval olime Julia ja Villi juures, sealt ka pilt Villist ja Inglist, nii armas kooslus. Täna sain veidi puhkust, kaks vaba päeva lisaks, et koos lastega olla. Töö on mind nii tümaks teinud, et tahaks ainult magada. Lastega on aga siiski vahva, jäätis ja maasikad ja liumägi ja kallid ja naerud. Ma ei jaksa neid ära kallistada, mu väiksed inglid :)