tag:blogger.com,1999:blog-111835252024-03-13T23:34:54.725+02:00Juhuse tahtelDaisy Lappardhttp://www.blogger.com/profile/15624767643527121911noreply@blogger.comBlogger532125tag:blogger.com,1999:blog-11183525.post-55711403603540255032023-06-06T20:50:00.001+03:002023-06-06T21:15:37.364+03:00Praktikamuljed vol 6<p dir="ltr" style="line-height: 1.8; margin-bottom: 0pt; margin-left: 17.85pt; margin-top: 0pt; padding: 0pt 0pt 0pt 17.85pt; text-indent: -17.85pt;"></p><p class="MsoNormal" style="margin-left: 7.1pt; text-indent: 0cm;"><span lang="ET">Kuues
nädal Sitsiilias (29 mai – 5 juuni)<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-left: 7.1pt; text-indent: 0cm;"><span lang="ET"><o:p> </o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-left: 7.1pt; text-indent: 0cm;"><span lang="ET"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEizKG-2bEhfHr2b0xeG-FIjRsHeOYagy8VM_zZbCy0AQNqSatm3zDVGFmRC0XeeFIHTGGaqEuBXgHgJ8YUCjKIeQugVtuGRVUbdzT5eT897mvzkjDbGRNTFrWxfGRYyZVseDFP4ZM1QqeUkhs1Qewv5YNPEBBz4Zz-U2KngZaNC6XQoxf6dNg/s2731/005b_t88l.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="2731" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEizKG-2bEhfHr2b0xeG-FIjRsHeOYagy8VM_zZbCy0AQNqSatm3zDVGFmRC0XeeFIHTGGaqEuBXgHgJ8YUCjKIeQugVtuGRVUbdzT5eT897mvzkjDbGRNTFrWxfGRYyZVseDFP4ZM1QqeUkhs1Qewv5YNPEBBz4Zz-U2KngZaNC6XQoxf6dNg/w400-h300/005b_t88l.jpg" width="400" /></a></div>Kuues
nädal oli otste kokku tõmbamise aeg. Toimetasime veel mõned päevad töökojas ja
lootsime, et saame ka toolide kallale asuda ning need porolooniga katta aga
paraku selleni me ei jõudnudki. <span style="text-indent: 0cm;">Silvi
timmis veel oma õmblemise ja triikimise oskusi ning toimetas kardinatega. Lisaks õnnestus tal valmistada paar padja- ja istumisaluste katet. Daisy
sai paaril päeval oma restaureerimise oskusi demonstreerida. Perekonna köögist
toodi välja katkine madonna kuju, mis vajas veidi parandamist ja retuššimist.
Ilmselt jäädi tehtud tööga rahule, sest juba järgmisel päeval toodi talle veel kolm kujukest,
et needki värskema ilme saaksid. Daisy oli selle vahelduse üle väga rõõmus ning ei suutnud kuidagi retušeerimist lõpetada. Viimasel tööpäeval ootas Margo võtmed käes, et uksed kinni panna aga Daisy toimetas midagi märkamata edasi ega taibanud pintslit käest panna. <div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgqvpF2DgNtICBwqgd1X1CMpjjKPy9F4JuSF65pX2X4b_1WFSaB_4qqZ2Fvp3ScDNWv9bTA-FmNMujrY3s0OMCh9EC3lvURFZ1CBsTFOhQdR7zs89eRC2CkZ7nT-a5LYIzja_IiMG1iP1_sD26P2w5XjGsv1RPhhRsu9XjYZ-pbYSwi5tGIRw/s2048/008_t88l.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="1536" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgqvpF2DgNtICBwqgd1X1CMpjjKPy9F4JuSF65pX2X4b_1WFSaB_4qqZ2Fvp3ScDNWv9bTA-FmNMujrY3s0OMCh9EC3lvURFZ1CBsTFOhQdR7zs89eRC2CkZ7nT-a5LYIzja_IiMG1iP1_sD26P2w5XjGsv1RPhhRsu9XjYZ-pbYSwi5tGIRw/w300-h400/008_t88l.jpg" width="300" /></a></div>Laur aga sai paigaldada ühele toolile nii porolooni kui kattekanga. Töö oli paras väljakutse, sest polster tuli teha algselt rotangiga
kaetud toolile. Valtsi osa oli väga kitsas ja suuri auke täis aga Laur sai
tööga kenasti hakkama. Veel aitas Laur ehitada perekonna tagahoovi varjualuse
katust. Töösse olid kaastatud kõik selle suure perekonna liikmed. Onud, tädid, lapsed, vanaemad ja vanaisad. Kes aitas tassida,
kes ronis katusele ja naelutas, kes aga juhendas. Daisyl ja Silvil oli võimalus
seda tralli kõrvalt kaeda ja muuhulgas uudistada ka ringi õue peal. Seal
kasvasid nii apelsini- kui sidrunipuud, aianurgas isegi banaanid. Apelsine
jagati lahkelt ka meiega, samuti saime proovida värskelt pressitud punase
apelsini mahla. Maitsev ja kosutav!</span><span style="text-indent: 0cm;">
</span><span style="text-indent: 0cm;">Majapidamisest ei puudunud ka kassid ja kanad, isegi valgeid tuvisid
peeti siin. Küll mitte munade või liha saamise eesmärgil aga pidulike sündmuste
tähistamiseks. Nimelt lastakse siis tuvidel õhku tõusta, hiljem lendavad nad
oma puuri tagasi. <br /></span><span style="text-indent: 0cm;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEje63brSsxa4ig9iCVPv4JRNK1BmyzFDoldaWM5ECmIXP3CYwmNTqdzzNuj9YXOk7u5uHdzdR_Wl8SnvcdvHqjwIxb9hgTlqSa9ps2GNpP1W3xjB64hjB6f5I6-zOteD5fbEnuk3W0wVRRfuCJlAHaY3WU1bfzgryScupXqknj8M9-jzdRgJQ/s2719/013_diplom.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1874" data-original-width="2719" height="221" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEje63brSsxa4ig9iCVPv4JRNK1BmyzFDoldaWM5ECmIXP3CYwmNTqdzzNuj9YXOk7u5uHdzdR_Wl8SnvcdvHqjwIxb9hgTlqSa9ps2GNpP1W3xjB64hjB6f5I6-zOteD5fbEnuk3W0wVRRfuCJlAHaY3WU1bfzgryScupXqknj8M9-jzdRgJQ/s320/013_diplom.jpg" width="320" /></a></div>Praktika
lõpetamist tähistasime koos Francesco, Margo ja Karolinaga grillkana ja
arancinisid ehk frititud riisipalle süües. Saime kätte ka oma diplomid.
Francesco kirjutas meile aga nii ülevoolavalt kiitva iseloomustuse, et võttis
lausa silma märjaks. No eks me olime tublid ka või vähemalt püüdsime. Lahkumine
oli nukravõitu, olime selle toreda perekonnaga juba nii harjunud.<br /></span><span style="text-indent: 0cm;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhVcSn8xGlwQ-2ynU-3bPe0UgnyCTn04jBWkmFl3jUOl5vmvo-veMZMd9z6CloI7SACp_LxE5bg6eKz-waRfuAXoOp1SEwHzyvO-DVAZZpqrdd1zzyptHIuZ1PBIiVZL9SKKARmOXsnBJB8bMxFlvk7rkw3jkeAYBzKmOOm2ZeClx772u4K3g/s1200/026_palermo.JPG" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="800" data-original-width="1200" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhVcSn8xGlwQ-2ynU-3bPe0UgnyCTn04jBWkmFl3jUOl5vmvo-veMZMd9z6CloI7SACp_LxE5bg6eKz-waRfuAXoOp1SEwHzyvO-DVAZZpqrdd1zzyptHIuZ1PBIiVZL9SKKARmOXsnBJB8bMxFlvk7rkw3jkeAYBzKmOOm2ZeClx772u4K3g/s320/026_palermo.JPG" width="320" /></a></div><br />Enne
koju lendamist veetsime pika nädalalõpu Palermos. See on linn, mis hullutab oma
kaunite parkide, põneva arhitektuuri ja kireva meluga. Kohati lausa hirmutav,
räpane ja lagunev ning sealsamas nii suursugune, kaunis ja meelitav. Ööbisime
Palermo ühes vaesemas linnaosas, kitsad tänavad, kalaturg paari sammu kaugusel,
lõhnad, lärm jms. Päeval, kui turg on täis kauplejaid ning turiste, ei märkagi
muud, kui seda saginat ja põnevat kaupa. Öösel aga, kui turistid ja turuletid
on kadunud, alles vaid tühjad kastid, meeletu kogus prahti ja kalalettide
pesuveelombid, tundub kõik veidi õõvastav. Paarsada meetrit eemal, väikese
jalutuskäigu kaugusel on aga juba kohvikute ja restoranide üleslöödud
atmosfäär, lõbus muusika ja elevil turistid. Nautisime seda kõike nagu
oskasime, sõitsime ringi ja maitsesime põnevaid roogasid. </span><span style="text-indent: 0cm;">Palavusest
hoolimata kippusime päikesele lähemale ja ronisime mööda kitsast keerdtreppi
Palermo katedraali otsa, et jalutada selle katuseharjal. Sealt saime hea
ülevaate linna tihedalt täis tipitud katustest, kirikute tornidest ja seda
kõike ümbritsevatest mägedest ning merest.</span><span style="text-indent: 0cm;"> <br /></span><span style="text-indent: 0cm;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhgCc_2N16E7CvpRmYnFVUrRNYFRhQ_cWlRbNW8y9VD22oGv7AaUH4QAIhniHlROzr1a23aDcqHRB9UXYNq8GBQ44e3rYeX_1C-NrHLI6Bp1NLpBfBbV9iV0bY8Acw1f90i5gCa1dGOlCrlUD6k3mrNkIhRPxJPXZPv9tVvoI1RjZ8iFCUkIA/s3408/028_palermo.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1696" data-original-width="3408" height="159" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhgCc_2N16E7CvpRmYnFVUrRNYFRhQ_cWlRbNW8y9VD22oGv7AaUH4QAIhniHlROzr1a23aDcqHRB9UXYNq8GBQ44e3rYeX_1C-NrHLI6Bp1NLpBfBbV9iV0bY8Acw1f90i5gCa1dGOlCrlUD6k3mrNkIhRPxJPXZPv9tVvoI1RjZ8iFCUkIA/s320/028_palermo.jpg" width="320" /></a></div><br />Kui palavus liiga hakkas tegema, otsisime varju uhketest kirikutest.
Ühte neist sattusime laulatuse ajaks ja saime taaskord osa Sitsiilia pulmast.
Pruutpaare kohtasime nende päevade jooksul mitmeid, enamasti sattusime nägema
fotosessioone mõne vaatamisväärsuse juures. Oli veider jälgida, kuidas pruudid
oma kleidisabasid mööda räpaseid tänavaid lohistasid. Vaatasime ja imestasime,
et mis sellest uhkest kleidist niimoodi alles jääb. Lisaks helgetele pulmadele
piilusime ka süngesse surnute maailma. Nimelt käisime kaputsiinide katakombis,
kus on varjul üle 8000 mumifitseeritud surnukeha. Surnud on paigutatud eraldi
kategooriate kaupa nt naised, lapsed, preestrid, neitsid, mungad, erinevate
ametite esindajad. Katakombidesse maetud surnukehad on kinnitatud seintele
kõigile vaatamiseks ja seda on tehtud alates 16 sajandist kuni 1920 aastani.
Kõhedust tekitav paik, mis paneb mõtlema elu hetke ja kaduviku üle. <div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYgn04oExJwJ1C2JM8RbjX5L5MAHzLUeAvgP8qmu0TnlgFYnLTtgc53_pKJ3S8H3aLT0lH7GINhvicLVJdHpIUBfAv8sSgAFh2XaEMBgWDNbfUPMNfnR31e7lFWaLbXkCKerGDmGe72--LvxmWDsmzfuMOzc-9cQJdRcveJK18tn2VeUvV-w/s2731/031_palermo.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="2731" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYgn04oExJwJ1C2JM8RbjX5L5MAHzLUeAvgP8qmu0TnlgFYnLTtgc53_pKJ3S8H3aLT0lH7GINhvicLVJdHpIUBfAv8sSgAFh2XaEMBgWDNbfUPMNfnR31e7lFWaLbXkCKerGDmGe72--LvxmWDsmzfuMOzc-9cQJdRcveJK18tn2VeUvV-w/s320/031_palermo.jpg" width="320" /></a></div><br />Tagasi
värske õhu käes imetlesime linna arvukaid parke, kus kasvasid tõeliselt suured
ja põnevate õhujuurtega </span><i style="text-indent: 0cm;">ficus macrophyllad</i><span style="text-indent: 0cm;"> ehk austraalia viigipuid.
Nende hulgas oli ka üks euroopa suurim puu. Kõikjal linna võis imetleda hetkel
õitsevaid </span><i style="text-indent: 0cm;">jacaranda</i><span style="text-indent: 0cm;"> puude alleesid. Need siniste õitega puud kuulutavad
kohalikele, et suvi on viimaks kätte jõudnud. Meid tegi see suve alguse jutt
veidi nukraks, sest oleks soovinud isegi seda kuuma suve pikemalt nautida.</span><span style="text-indent: 0cm;"> <div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgdE6wceb4VcHPVOCruKmlfE84X8nyI9es8IAxNmosdlcyIIG3ZQQMQ42G8q-zZnBMDBFnHDFPZd49wsRqmV8bO4fcgkjka3yDA66gs6vTAl-xsRKDCswSzNj7pKfMp9sT2T1VpoyPvNq4H_JIV6inR0aqg1U70_RRDMqECHf-HA5Eed64vmQ/s4000/036_palermo.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em; text-align: left;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="1800" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgdE6wceb4VcHPVOCruKmlfE84X8nyI9es8IAxNmosdlcyIIG3ZQQMQ42G8q-zZnBMDBFnHDFPZd49wsRqmV8bO4fcgkjka3yDA66gs6vTAl-xsRKDCswSzNj7pKfMp9sT2T1VpoyPvNq4H_JIV6inR0aqg1U70_RRDMqECHf-HA5Eed64vmQ/s320/036_palermo.jpg" width="144" /></a></div><br /><br /></span><span style="text-indent: 0cm;">Tagasilennu päeval otsustasid lennutranspordi
(pagasi) töötajad üle terve Itaalia aga streikida. Paljud lennud tühistati,
suur osa lükati edasi. Meie lendu õnneks ei tühistatud aga lükati mitu korda
umbes poole tunni kaupa edasi. Muretsesime oma jätkulennule jõudmise pärast.
Õnneks lükati ka see lend kaks korda edasi, muidu poleks õigel päeva koju
jõudnud. Veidi pikem ja närvilisem see kojulend küll oli aga kohale me
jõudsime. Frankfurdist lahkudes saime näha, kuidas veripunane täiskuu linna
kohale tõusis. Kuu saatis meid terve tee ja Tallinna jõudes nägime põnevat
vaatemängu, kus ühel pool pardal sirab kuu, teisel pool aga on näha loojuv
päike. Sitsiiliale mõeldes jääme taga igatsema sooja päikest ja merd ning
loodame, et peagi algab suvi ka siin.</span><p></p><br /><p></p><div><a href="https://www.facebook.com/daisy.lappard/posts/pfbid0udodvKaLi8KVA9DD8i2HWaEHjGJBtpfUuDS2aAAFXJdyuxnoDAMYUyi2kxnPF8WSl" target="_blank">Rohkem pilte leiad siit :)</a></div>Daisy Lappardhttp://www.blogger.com/profile/15624767643527121911noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11183525.post-75828819084866806792023-05-29T23:08:00.002+03:002023-05-30T08:51:36.818+03:00Praktikamuljed vol. 5<p><span style="font-family: inherit;"> <span style="white-space: pre-wrap;">Sitsiilia viies nädal (22-28 mai)</span></span></p><span id="docs-internal-guid-f253e9fd-7fff-b225-4116-675d86d86eea"><span style="font-family: inherit;"><br /><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMIxu0dBIg9xp882xyASeW8IgGcSenLBCZ-BiffevtM_fXwlYmcKUA53z0A02A6iXwDKLmWR11B-0N12eP0k9w24eUUKgPc0wHxRztEPlkHE9JRFgGUNYt_6Uw9ounAY-20R9iP4L1bcrvu7WIf4XppCC1iYedpfIiKo7kt9b2UfOHRSOaVA/s3460/002_t88le_5.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3460" data-original-width="1800" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMIxu0dBIg9xp882xyASeW8IgGcSenLBCZ-BiffevtM_fXwlYmcKUA53z0A02A6iXwDKLmWR11B-0N12eP0k9w24eUUKgPc0wHxRztEPlkHE9JRFgGUNYt_6Uw9ounAY-20R9iP4L1bcrvu7WIf4XppCC1iYedpfIiKo7kt9b2UfOHRSOaVA/w208-h400/002_t88le_5.jpg" width="208" /></a></div><br />Viies nädal siin Sitsiilias oli tõeliselt tegus ja sündmusterohke. Esmaspäeval andsime oma panuse kardinasalongi esinduslikuks muutmisel. Nimelt pesime tänavatolmust puhtaks kõik kaupluse vaateaknad ja nimesildid. Töönädal jätkus toolide restaureerimisega, ka Silvi sai käe valgeks. Kuidagimoodi mahutasime end kolmekesi tillukesse töötuppa ära ja eemaldasime toolidelt vana polstri ning paigaldasime põhjale uued kummivööd. Vaheriiete paneku ajaks kutsuti Silvi aga taas kardinaid õmblema. Daisy ja Laur jäid toolidega toimetama ja mitkalit klammerdama. Lisaks toolidele oli vaja katta kunstnahaga ukse suurune plaat. Töö sellega osutus aga parajaks väljakutseks. Kangas venis ega püsinud ilma liimita kuidagi paigal, lisaks raskendas tööd plaadist väiksem töölaud jms. Selleks, et lõpptulemus ka ilma liimi abita kena ja sile saaks oli vaja veidi ajusid ragistada. Veidi mõõtmist ja arutamist, natuke kaklemist jukerdava klambripüstoliga, siis veel tublisti tiimitööd ning valmis ta saigi. </span></span><span style="font-family: inherit;"><span style="font-family: inherit; white-space: pre-wrap;">Silvi sai samal ajal meetrite viisi sirgeid õmblusi harjutada ja meistri tase on tal nüüd kindlalt käes. Laur paigaldas muuhulgas jätkuvalt kardinaid klientide kodudesse ja salongidesse.</span><p></p><br /><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrb7ncccfFc9Y1wDOQCZ4C8103WTHQrlHroQQQcF0pkPRVOZNiblz7qFFhXF6ObzIkELr1a0zvWj6JHTF5ylFfOZsiFmqYCpzw76WwafX9yklMpC5425jJ92mHljpyLnSsk_iBhergnoPHz2HTsTJmIFmDx-m8ySxFcKvWiRDqLbmitZFuPw/s4000/K_meri_1.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1800" data-original-width="4000" height="288" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrb7ncccfFc9Y1wDOQCZ4C8103WTHQrlHroQQQcF0pkPRVOZNiblz7qFFhXF6ObzIkELr1a0zvWj6JHTF5ylFfOZsiFmqYCpzw76WwafX9yklMpC5425jJ92mHljpyLnSsk_iBhergnoPHz2HTsTJmIFmDx-m8ySxFcKvWiRDqLbmitZFuPw/w640-h288/K_meri_1.jpg" width="640" /></a></div><br />Sel nädalal on siin olnud kuumad ning päikest täis ilmad, meri soojeneb lausa iga tunniga. Et seda kõike nautida, oleme pea iga vaba hetke mere ääres veetnud. Kes niisama pikniku pidades ja laineid imetledes, kes vees sulistades, kes jooksutrenni tehes. Daisy külastas ühel õhtul lähedal olevat linnakest Oliveri ja jalutas sealses looduspargis, kus kaljude vahele on ka kolm järve ennast peitnud. Rannajoon tegi siin kauni kaare, moodustades kitsa liivase neeme. Neemel seistes sai Sitsiilia rannikut eemalt vaadelda, nagu oleks paadiga merele sõitnud. Pühapäevaks läks aga meri nii soojaks, et Silvi ja Daisy veetsid suurema osa päevast kaelani vees, ujusid ja korjasid välja lainetel hulpivaid pimskivi tükke. <p></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjPRUC24WTJyNh91rw9d_5uhFlXEdKM2OV7lOkooJqw0hSCpcyVxN6RacQE_PBBqgrE1AjuSeHvNHogEbYmni46K2ZqVJ7KfWdeiZpX3UMrT4UdSKjUQcVllc-Ow5pq4nIyU-wP9gBLdrjHUxFhIfqxRM5zSJQMc_GHSy-NgpsSp36qXBJfKg/s1728/Laur_reisib_014.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1296" data-original-width="1728" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjPRUC24WTJyNh91rw9d_5uhFlXEdKM2OV7lOkooJqw0hSCpcyVxN6RacQE_PBBqgrE1AjuSeHvNHogEbYmni46K2ZqVJ7KfWdeiZpX3UMrT4UdSKjUQcVllc-Ow5pq4nIyU-wP9gBLdrjHUxFhIfqxRM5zSJQMc_GHSy-NgpsSp36qXBJfKg/s320/Laur_reisib_014.jpg" width="320" /></a></div><br />Samal ajal, kui naised lainetes hullasid, seilas Laur merel ja avastas Lipari saarestiku. Kuna pühapäeval bussid ei sõida ning hooldustööde tõttu ei liikunud ka rongid, tuli Lauril kaheksa kilomeetrit eemal asuvasse sadamasse ja tagasi koju jalgsi vantsida. Peale poolteist tundi paadisõitu ja üht <span style="font-style: italic; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">granita</span><span style="font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">t laeval jõudis Laur Lipari saarestiku kõige väiksema saare peale. Nimeks saarel Panarea ja püsielanikke Google andmetel 280 ringis. Saar on tõesti pisikene kuid sellegi poolest on peatänav täis kauneid kohvikuid, restorane ja suveniiripoekesi. Ülejäänud asustatud saare osa on täis kitsaid ja veel kitsamaid tänavaid, mille vahel lisaks turistide hordidele vuravad ringi golfikärudest taksod ja pisikesed kolmerattalised mopeedautod, kuhu on ka uhkelt “Hotelli transfeer” peale kirjutatud ja kastis mugavaks istumiseks pehme alus pandud. Kiire jalutuskäik kirikusse, vaateplatvormile, kohvikukülastus ja natukene ekslemist tupiktänavates ning oligi juba aeg tagasi laevale kiirustada. Edasi nägi päevaplaan ette Stromboli saarele sõitmist. Tee peale jäävate kaljumassiivide juures pildistamist ja ööhämaruses vulkaanipursete imetlemist. Stromboli saart kutsutakse Vahemere majakaks, kuna see on üks kahest aktiivsemast vulkaanist maailmas, (teine on Mauna Loa Hawail) mille pursked toimuvad 15-20 min intervallide tagant. Mäe sisemuses kahesaja meetri sügavusel toimuvate pursete kuma on eriti hästi näha just ööpimeduses ja merelt vaadeldes. Sellest sai Lauri reisi tipphetk Lipari saartele.</span><p></p><br /><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgtqZfA0wvFTmP_z2VFZmgAKmwpjEb9czQwerbkPliYEcHfu-D9E2Xes9XJBtQDq3TeT7VvSVE7PK1V4OSYMIzqSI5SGJsnjj6arU6Fu-g7PezGiyO90yRg6KwX6op9x-WZ5P3xA4H9eJ5fGIamScBsBasw8wW5dcQxnSqnbtvOykUzCir65A/s1063/vulcano_6.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="709" data-original-width="1063" height="266" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgtqZfA0wvFTmP_z2VFZmgAKmwpjEb9czQwerbkPliYEcHfu-D9E2Xes9XJBtQDq3TeT7VvSVE7PK1V4OSYMIzqSI5SGJsnjj6arU6Fu-g7PezGiyO90yRg6KwX6op9x-WZ5P3xA4H9eJ5fGIamScBsBasw8wW5dcQxnSqnbtvOykUzCir65A/w400-h266/vulcano_6.jpg" width="400" /></a></div>Daisy käis saari avastamas laupäeval. Esmalt sõitis Vulcano saarele, kus ronis loomulikult saare kõrgeima vulkaani tippu. See vulkaan tuld ei pursanud, “ohkas” küll veidi ehk näha oli kuidas kuum aur kivide vahelt ülesse kerkib. Teekond vulkaani otsa käis sinka-vonka mööda kiviklibuga kaetud nõlva, kohati olid matkarajad kokku varisenud, siis tuli lõhede vahelt uus tee leida, pahatihti vajusid rada otsides pahkluuni pehme tuhaliiva sisse. Kõrgemal oli mõnisada meetrit ka veidi stabiilsemat pinnast. Sellel liikumine tundus, võrreldes jalge alt minema voolava laavatolmuga, lausa parketil tantsimisena. Tipus puhus aga nii tugev tuul, et Daisy kartis, et mõni tugevam tuuleiil tõukab ta mäest alla. Jalgade värisedes läks aga siiski aina kõrgemale ja jalutas veidi kraatri serva peal. Suurepärane kogemus ja imelised vaated kroonisid jalavaeva ja valatud higi. Mäkke tõusuks kulus ligi kaks tundi, laskumine läks veidi kiiremas tempos. Daisy plaan peale mägironimist end sooja termaalmutta kasta aga nurjus. Mudavannile oli aed ette ehitatud, värav lukus ja luku võti ilmselt mutta uppunud. Kahju küll! Õnneks mineraalidega rikastatud merevett, kus end jahutada, saare ümber jagus.<p></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgUN7NRYsyOFEog-hwpF998-MHpscrw-Vmy3PiskPUy19FvR4hMjA110HD70r07jPqJ06SMSs2fqQfNcetAxXKfc3RLAjx9YpbLuPIrbaWztScgWD1RgQinRDF3T4zhcu2X0_7sbJoafc94MwoJckfuR3DCxg39oD1exNM8sufBdXc2O1vT6w/s1063/y_lipari_2.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="709" data-original-width="1063" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgUN7NRYsyOFEog-hwpF998-MHpscrw-Vmy3PiskPUy19FvR4hMjA110HD70r07jPqJ06SMSs2fqQfNcetAxXKfc3RLAjx9YpbLuPIrbaWztScgWD1RgQinRDF3T4zhcu2X0_7sbJoafc94MwoJckfuR3DCxg39oD1exNM8sufBdXc2O1vT6w/w640-h426/y_lipari_2.jpg" width="640" /></a></div><br />Peale Vulcanot tegi Daisy laevasõidu kõrvalolevale Lipari saarele. Imekaunis linnake oma uhkete sadamate, kitsaste tänavate ja vaadetega võlus juba saarele astudes. Imeline paik, lihtsalt vaata ja naudi! Sitsiilia ei väsi meid üllatamast ja küllap leiame ka viimasel nädalal küllaga põnevaid paiku mida avastada.<p></p><a href="https://www.facebook.com/daisy.lappard/posts/pfbid02y8PFChK71QywK8yHhoAP1Zq7DH35pabdQWa1ffcjzQBCbjFbb3qejj8cp9SjykLql" target="_blank">Rohkem pilte siit</a><br /></span><br />Daisy Lappardhttp://www.blogger.com/profile/15624767643527121911noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11183525.post-460305983603496492023-05-22T21:15:00.005+03:002023-05-30T08:54:39.034+03:00Praktikamuljed vol 4<p><span style="font-family: inherit;"> <span style="white-space: pre-wrap;">Sitsiilia neljas nädal (15 - 21 mai)</span></span></p><span id="docs-internal-guid-42357510-7fff-7125-48b3-5b924da9978b"><span style="font-family: inherit;"><br /><p dir="ltr" style="line-height: 1.295; margin-bottom: 8pt; margin-top: 0pt;"><span style="font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Neljas nädal Sitsiilias möödus lausa lennates. Ilmad on olnud terve nädala heitlikud. Kord piilus päike pilve tagant välja, siis ladistas vihma ja vahel kiskus ilm lausa tormiseks. Loodetud päikeselist nädalavahetust me ei näinud, küll aga kogesime palju muud põnevat. </span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.295; margin-bottom: 8pt; margin-top: 0pt;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh9wjP62f7z-tGS_qMKabeVFuHp7vWXDOuvACzKe8nyIaNjgGwlF9Anh-JNRhzze6DtWepcwMBRC6PCHVMzbJoKn50XwzqmmGBrq4ExJiX0sDav9-PTtcNXJQDCMkjcAKh3FJiJ6mXJ92UHxEA2150fcwDuQRL0eDgXLMNuxIqzY7qpLnFNTw/s1728/003_t88d.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1296" data-original-width="1728" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh9wjP62f7z-tGS_qMKabeVFuHp7vWXDOuvACzKe8nyIaNjgGwlF9Anh-JNRhzze6DtWepcwMBRC6PCHVMzbJoKn50XwzqmmGBrq4ExJiX0sDav9-PTtcNXJQDCMkjcAKh3FJiJ6mXJ92UHxEA2150fcwDuQRL0eDgXLMNuxIqzY7qpLnFNTw/s320/003_t88d.jpg" width="320" /></a></div><p dir="ltr" style="line-height: 1.295; margin-bottom: 8pt; margin-top: 0pt;"><span style="font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Esmaspäeval saime oma suureks rõõmuks natuke ka mööbliga tegeleda. Nimelt kutsus Francesco Daisy ja Lauri oma teise töökotta ja pani lauale ühe väsinud olemisega toolikese. Meie ülesandeks oli sellelt katteriie ja polster maha võtta. Eks ta veidi kummaline oli, niimoodi kahekesi ühe tooli kallal toimetada aga ikkagi vaheldus. Tööriistadega oli kitsas käes - ühed tangid, kaks väikest kangi (üks klambrite, teine naelte eemaldamiseks) ja kaks kruvikeerajat. Töö sai ruttu valmis ja meie rõõmuks toodi järgmisel päeval veel kaks tooli. Nüüd sai kumbki oma tooli kallal nokitseda. Silvi jäi aga kardinatega toimetama, triikima ja lõikama. Aga kui töökotta saabus üks eriti luksulik tikanditega kangas, oli just Silvi see, kellele uhkest kangast kardinate õmblemine usaldati. Kauni mustriga kardinariide lahti lõikamisele eelnes aga pikk koosolek, kus valjuhäälselt seletati ja mõõdeti ja vaieldi. Ikka selleks, et kõik õige ja ilus saaks. </span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.295; margin-bottom: 8pt; margin-top: 0pt;"><span style="font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiMkJ1-8hBRWykFC-6jHdURN2tmN9BpZbPYtnhT_In1OVLJqq8tNy_8QVFFGFVxZlmTW8WQ4EwZoU85cj27g7SBTvz-_s6kbdRnUBXbSLYzwbL-JBFjp-8G8xVWLrq30y8SoKlCdkZ0vh-4SKHZYsfn9vYLcBQ_zFS9b597Pm2jvnNwlnVo0Q/s4032/014_t88d.jpg" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="3024" data-original-width="4032" height="228" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiMkJ1-8hBRWykFC-6jHdURN2tmN9BpZbPYtnhT_In1OVLJqq8tNy_8QVFFGFVxZlmTW8WQ4EwZoU85cj27g7SBTvz-_s6kbdRnUBXbSLYzwbL-JBFjp-8G8xVWLrq30y8SoKlCdkZ0vh-4SKHZYsfn9vYLcBQ_zFS9b597Pm2jvnNwlnVo0Q/w304-h228/014_t88d.jpg" width="304" /></a></div>Teisipäeval jõudis Laur koos ülemusega paigaldada ühe ruloo kliendi vannituppa. Päeva teises pooles tegid nad teisegi kodukülastuse uute kardinate ja kardinapuu mõõtude võtmiseks, mõlemad Barcellonas. Kolmapäeval ja reede õhtul paigaldas Laur taas kardinapuu siine ja kardinaid. Algul Terme Vigliatore, siis juba Falcone linnas. Reede hommikul saagis Laur kardinapuude jaoks materjali parajaks ja hiljem hakkas koos Daisyga laudu kokku naelutama. Enne aga oli tarvis naelad üksteise küljest lahti lõigata, sest algselt olid need mõeldud naelapüstoli jaoks. Mida kõike me siin ei õpi, isegi naelte tegemist! </span></span><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEihRf0oNYDdWVp-9DDWZ1uwDita7fyfHQsBVNsOsijBjUQZJaSc-oyZMA1s1HWV50QojXDeRpqhwshZNS5P0gRFTZoPQoKHB2e994_St5p7oC9bPXIzFFwtU69QuUx270iFdQFMt80KVYhFnxP9oqbGXLC66IX5vs4OIND1g9oZsh6HCPBL3Q/s3124/017_pulm.jpg" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"></a></div><span style="font-family: inherit;"><span style="clear: left; float: left; font-family: inherit; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3124" data-original-width="1800" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEihRf0oNYDdWVp-9DDWZ1uwDita7fyfHQsBVNsOsijBjUQZJaSc-oyZMA1s1HWV50QojXDeRpqhwshZNS5P0gRFTZoPQoKHB2e994_St5p7oC9bPXIzFFwtU69QuUx270iFdQFMt80KVYhFnxP9oqbGXLC66IX5vs4OIND1g9oZsh6HCPBL3Q/s320/017_pulm.jpg" width="184" /></span>Neljapäeva õhtul mere äärde jalutades sattusime nägema põnevat rongkäiku. Kõige ees sammus politseinik, tema järel valgesse riietatud poisid krutsifiksiga, siis terve hulk inimesi, kirikuisasid ja muid tegelasi. Kõige selle rahvamassi keskel veeti Santa Maria di Fatima kuju ning rongkäigu lõpus marssis korralik puhkpilliorkester. Nägime inimeste hulgas üht tuttavat nägu, meie töökoja Margat. Temalt saime teada, et tegemist on traditsioonilise pulmade eelse pühitsemisega. Kohalikud elanikud tervitasid protsessiooni ja tegid tänavale lilledest kette ja südameid, millest pulmalised pidid üle astuma. Laupäeval toimus kirikus laulatus ja meiegi olime kutsutud. Ilmataat otsustas aga just sel päeval oma kangust näidata. Taevas oli sünge, tibas veidi vihma aga tuul tõusis lausa tormiks. Pulmalistel tuli saabudes karmi tuulega võidelda, isegi paar sammu autost ukseni oli päris vaevaline ettevõtmine. Meie pressisime end läbi tuule veidi pikemat teekonda läbides. Noored said aga tormist hoolimata paari pandud ja laulatuse lõpuks vaibus ka tuul veidi. Riisi pildumine oli aga tuule tõttu eriti lennukas. <br /><div style="text-align: right;"><iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.blogger.com/video.g?token=AD6v5dwbp_64ebcA-0fgfnqzPqqMyZXBCx-reXlv4ASWQOXrKU4pvA_X6kilpYQww6fwhfLfuMr0HMZnwX4' class='b-hbp-video b-uploaded' frameborder='0'></iframe></div></span><span style="font-family: inherit; white-space: pre-wrap;">Laur külastas pühapäeval Messinat. Nägi temagi ära linna suurejoonelise kellatorni, mitmeid kirikuid ja imelisi panoraamvaateid merele ja mandri Itaaliale. Lisaks õnnestus Lauril näha 2 meetrist haikala, mis püüti ühe noobli neljal aastal järjest Michelini auhinnaga pärjatud restorani jaoks.</span><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_MMoQkSBKRL5vf_CD97pjS0bZuvpQWc2UbDCgQLNAtRcxQRf_57z5C2JZCXefMTAB-ehmKW97w2snZci7vTMIlIQsaYEbyHvU77n2T-gdQiRXdRN8-kuOqQpN07F8U23-2E6Gr3XMJQ2l4ri2wgArbFzSuZ40rrUrJe80_8DBliL9uXp25Q/s1728/030_messina.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><span style="font-family: inherit;"><img border="0" data-original-height="1728" data-original-width="1296" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_MMoQkSBKRL5vf_CD97pjS0bZuvpQWc2UbDCgQLNAtRcxQRf_57z5C2JZCXefMTAB-ehmKW97w2snZci7vTMIlIQsaYEbyHvU77n2T-gdQiRXdRN8-kuOqQpN07F8U23-2E6Gr3XMJQ2l4ri2wgArbFzSuZ40rrUrJe80_8DBliL9uXp25Q/s320/030_messina.jpg" width="240" /></span></a></div><p dir="ltr" style="line-height: 1.295; margin-bottom: 8pt; margin-top: 0pt;"><span style="font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"><span style="font-family: inherit;">Daisy hulkus reedel Messinas ja pühapäeval otsis tegevust Barcellona kaugemates paikades. Mõlemas linnas eelistas ta tasasele maale kõrgemaid kohti ja ronides mööda treppe ning mägiteid. Ikka selleks, et ülevalt alla vaadata. Messinas käis kellatornist kõrgemal vaateplatvormil, mis asub <span style="background-color: white; color: #202122; font-size: 15.428px; text-align: center; white-space: normal;"><span style="font-family: inherit;">Santuario della Madonna di Montalto</span></span> kiriku ees. Nii kirik kui selle ümbrus on tõeliselt uhke ja treppe pidi ronimist igati väärt.
Barcellonas oli algselt plaan külastada mäe otsas asuvat surnuaeda. See oli aga pühapäeval suletud, väravatel lausa tabalukud ees. Ei jäänud muud üle, kui jalutada niisama äärelinna rohealas ja nautida vaateid viljapuuaedadele ja põldudele. Merigi ei jäänud nägemata. Pühapäeva õhtul jalutasime veel korraks merele lähemale ja tundub, et pilvine taevas hakkab vaikselt selginema. Mäed paistavad juba pilvede tagant välja, nii et lootus on peagi jälle päikest nautida.</span></span></p><p></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.295; margin-bottom: 8pt; margin-top: 0pt;"><span style="white-space: pre-wrap;"><span style="font-family: inherit;">Pühapäeval otsustas ka Etna natuke iseloomu näidata ja purskas välja võimsa tuhapilve. Catania linn sai tuhaga üle loputatud. Korraks suleti ka Catania lennujaam aga muidu oli see vaid uhke vulkaani vaikne ohe, mis suuremat kahju ei teinud. Naised saunas aga räägivad, et vulkaan purskas seetõttu, et vihmapilved Sitsiilia kohalt minema ehmatada. Mulle see mõte igatahes meeldib :) Tõsi või mitte aga esmaspäeval peale tööd nautisimegi juba päikest ja merelaineid.</span></span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.295; margin-bottom: 8pt; margin-top: 0pt;"><span style="white-space: pre-wrap;"><span style="font-family: inherit;"><a href="https://www.rainews.it/video/2023/05/eruzione-etna-cenere-su-auto-ad-adrano-voli-aeroporto-di-catania---video-cab92c83-29fc-4c98-929c-991935afd0da.html" target="_blank">Vaata videot mis toimus Catania linnas peale purset</a></span></span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.295; margin-bottom: 8pt; margin-top: 0pt;"><span style="white-space: pre-wrap;">ja </span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.295; margin-bottom: 8pt; margin-top: 0pt;"><a href="https://www.facebook.com/daisy.lappard/posts/pfbid07graNU8tF3WweFSRyGxGJf7H5LMeSFFqH45CGwxEE3efpRnwU3noRrVyNzgpRcyZl" style="font-size: 11pt; white-space: pre-wrap;" target="_blank">rohkem pilte siin</a></p>Daisy Lappardhttp://www.blogger.com/profile/15624767643527121911noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11183525.post-6661905071106756952023-05-15T22:04:00.002+03:002023-05-15T22:36:37.417+03:00Praktikamuljed vol 3<p style="text-align: left;"> <span face="Calibri, sans-serif" style="font-size: 11pt; white-space: pre-wrap;">Sitsiilia kolmas nädal (8-14 mai)</span></p><span id="docs-internal-guid-50b3dcdf-7fff-40e5-8afd-62105904b796"><div style="text-align: left;"><br /></div><p dir="ltr" style="line-height: 1.28; margin-bottom: 8pt; margin-top: 0pt;"><span face="Calibri, sans-serif" style="font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEifVzgJH5K-3-owj3fSp_SLcCppNdr6xZj-GuBgChf5druDKIX6S5TyHj1Dem5gk75z-pjy9kma18LR8HUBhwQHZ2jRlKANxqqD4u0npfJDGgb2hCM6DObvP0BTDOQsT_0bkFAKpffE9CA2oUT69uWuZINskqQLvA5QbZnkpHImyNnpcpwJ2w/s4032/003_t88l.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em; text-align: left;"><img border="0" data-original-height="3024" data-original-width="4032" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEifVzgJH5K-3-owj3fSp_SLcCppNdr6xZj-GuBgChf5druDKIX6S5TyHj1Dem5gk75z-pjy9kma18LR8HUBhwQHZ2jRlKANxqqD4u0npfJDGgb2hCM6DObvP0BTDOQsT_0bkFAKpffE9CA2oUT69uWuZINskqQLvA5QbZnkpHImyNnpcpwJ2w/s320/003_t88l.jpg" width="320" /></a></div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">Kolmas nädal siin Sitsiilia kirderannikul on märkamatult mööda läinud. Töökojas tegutsesime juba sisse tallatud radu pidi. Mõõtsime, lõikasime, triikisime ja vahel ka õmblesime. Laur komplekteeris ruloosid ja sai abiks olla kardinapuude mõõtu lõikamisel. Kuna töökoda on meil kitsuke ja ruumi vähe, siis saagimistööd sai tehtud maja ees tänaval. Õnneks oli sel hetkel vihmapaus. Muidu on siin pea terve nädal kord rohkem, siis veidi vähem, vihma sadanud.</div></span><span face="Calibri, sans-serif" style="font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"><div style="text-align: left;"><span style="font-size: 11pt;">Sel nädalal õppisime kõik kuidas kardinaid krookida. See pole mingi niisama lihtne töö nagu arvata võib, iga voldike tuleb täpselt paika sättida ja muidugi mitu korda mõõta, et krookimisega liiale ei läheks ja pikkus saaks täpselt paras. Kui kardinad valmis, pakkisid naised kardinad kenasti kokku, et töökoja meespool saaks need klientide kodudesse paigaldada. Kardinate pakkimisel kasutati valget laudlina sarnast kangast, servad pilutatud ja puha. Kui Daisy liniku lauale õmblustega väljapoole asetas, siis tehti talle kohe selgeks, et nii ei sobi. Siin firmas on kõik ülimalt täpne ja hoolikalt viimistletud. Isegi transpordipakend peab välja nägema korrektne, õmblused olgu sisemusse peidetud. Mis sest, et kliendid seda ise lahti harutama ei hakka. Kompsuks kokku pandud linik kinnitati keskelt nööpnõeltega ja tõsteti ettevaatlikult autosse. </span></div><div style="text-align: left;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9cg-CmVm8W8DTV7T00ItFW0pucveFBr8yX5LE3es_TQYKfDuoiFQlpvI_UhgKpPoAuWn76nqCVxTh2WoWRhkhIOuqlapCU32Dyrbrugj52IdrmQQA0HyZQ17_UpLjXAdryrvxkle76jAsXWxe-e5W8lo_9uoWM-8a2Jy9UTQyBA_6ReVEQA/s3238/002_t88l.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em; text-align: left;"><img border="0" data-original-height="1800" data-original-width="3238" height="178" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9cg-CmVm8W8DTV7T00ItFW0pucveFBr8yX5LE3es_TQYKfDuoiFQlpvI_UhgKpPoAuWn76nqCVxTh2WoWRhkhIOuqlapCU32Dyrbrugj52IdrmQQA0HyZQ17_UpLjXAdryrvxkle76jAsXWxe-e5W8lo_9uoWM-8a2Jy9UTQyBA_6ReVEQA/s320/002_t88l.jpg" width="320" /></a></div><span style="font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline;">Lauril oli jälle see au olla abiks paigaldamise juures. Sel nädalal said uued kardinad ja rulood Olivarell-Corriolo linnakeses asuv korter, üks ilusalong ning korter kodulinnakeses Barcellona Pozzo di Gottos. Pärast tublit tööd objektil lubas Laur endale kohalikus baaris </span><span style="font-size: 11pt; font-style: italic; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline;">granita</span><span style="font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline;"> ja</span><span style="font-size: 11pt; font-style: italic; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline;"> brioche</span><span style="font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline;">. Täpsustuseks tuleb öelda, et </span><span style="font-size: 11pt; font-style: italic; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline;">granita</span><span style="font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline;"> on kohalik jääjook, mida serveeritakse enamasti koos vahukoorega ja </span><span style="font-size: 11pt; font-style: italic; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline;">brioche</span><span style="font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline;"> on soe kukkel, mis kuulub magustoidu juurde. </span><span style="font-size: 11pt; font-style: italic; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline;">Granita</span><span style="font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline;"> levinumad maitsed on maasikas, mango, sidrun ja kohvi. Kohalikud kastavad ahjusooja kukli vahukoorese </span><span style="font-size: 11pt; font-style: italic; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline;">granita</span><span style="font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline;"> sisse või siis vahukoore granita segu kukli peale. Meile meenutab see kõik kodust vastlakuklit. Igatahes oleme selle vahva maiuse kõik omaks võtnud ja naudime seda pea iga päev. </span></div><div style="text-align: left;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiKaPDQDtyVz2TVIVMgm8Jgx88d_LwdnrJA0yN_pzHqCYtznkMigVeduKzLPIlJmN9j9AIP0Wo4uH4aB0VbR34mqxNQH13FQe_HTrSqssqoTIvkWEwjUOMogxzkluDiLQfoJ_r1dpLtfPw6bdKlQGErnIrJVzfUfgPOLst5hp82hJcwRMmCtg/s4000/20230429_122836.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1800" data-original-width="4000" height="144" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiKaPDQDtyVz2TVIVMgm8Jgx88d_LwdnrJA0yN_pzHqCYtznkMigVeduKzLPIlJmN9j9AIP0Wo4uH4aB0VbR34mqxNQH13FQe_HTrSqssqoTIvkWEwjUOMogxzkluDiLQfoJ_r1dpLtfPw6bdKlQGErnIrJVzfUfgPOLst5hp82hJcwRMmCtg/s320/20230429_122836.jpg" width="320" /></a></div></div><div style="text-align: left;"><span style="font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline;">Bussigraafik on siin selline, et nädalavahetusel kuskile kaugemale sõita ei saa, bussid sõidavad ainult tööpäeviti ja laupäeval poole päevani. Kuna reedel oli ilm päikeseline ja meil tööd polnud, otsustasime vihmavaba päeva kasutada selleks, et veidi looduses liikuda. Soov oli näha Milazzo poolsaarel asuvat rahvusparki ja matkata neeme tippu. Matkarada polnud väga pikk, üks suund umbes seitse kilomeetrit aga mäkketõusud ja laskumised, vahepeal trepid ja kivide peal turnimine, tegid selle just mõnusaks matkaks. </span></div><div style="text-align: left;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhOlVOo6DeBkJIHpAVXQd1NOO-mDaGGt0W_Us93o45ZJEFX6k5jNy0y4adGotNXhhjCCTHcf4rOhTdberX1oECUHQbFZ76GaYeDnxMjCegszlHfhlU6YL5QYcxc6-s4BSNLiT_mxoaMsALdxy0DwGR0R__6ArydCTqrYT1OgltJSOReqLoYaA/s1683/008_tippu.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1068" data-original-width="1683" height="406" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhOlVOo6DeBkJIHpAVXQd1NOO-mDaGGt0W_Us93o45ZJEFX6k5jNy0y4adGotNXhhjCCTHcf4rOhTdberX1oECUHQbFZ76GaYeDnxMjCegszlHfhlU6YL5QYcxc6-s4BSNLiT_mxoaMsALdxy0DwGR0R__6ArydCTqrYT1OgltJSOReqLoYaA/w640-h406/008_tippu.jpg" width="640" /></a></div><span style="font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline;">Vaated olid tee peal muidugi võrratud ja pidevalt oli vajadus hetkeks seisatada, pilti teha ja niisama seda ilu nautida. Meie sihtkohaks oli neeme tipp, kus kaljurahnud on täis madalaid koopaid, kaljude vahel aga väike laguun, mida kutsutakse „Veenuse vanniks“ itaalia keeles </span><span style="font-size: 11pt; font-style: italic; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline;"><a href="https://www.tripadvisor.it/Attraction_Review-g194824-d4584447-Reviews-Piscina_di_Venere-Milazzo_Province_of_Messina_Sicily.html" target="_blank">Piscina di Venere.</a> </span><span style="font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline;">Vesi oli küll mõnusalt soe aga väga madal, ujumise asemel saab siin nagu vannis liguneda. Päev oli igati korda läinud, nautisime päikest ja soolast vett. Tagasi Milazzos ei saanud me läbi ilma granitata. </span></div><div style="text-align: left;"><span style="font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEimw3iyAzf7ZotdH6G9FIcG0_0TEDIG0XmXA-xR0vN2o5pFZVfvrbRNzFw3eloZwxJMTrRhNrUry9GunbyorBSZpyjqp1GQBQaeszE8vPswAMBbYBoq5jgdRH9vodx4X9y3R0YJarxLV2unYBUsiVuBSCGMBK-wYn5p6Kb81lkbdAFlFTkmlA/s4032/19_torm.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2592" data-original-width="4032" height="206" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEimw3iyAzf7ZotdH6G9FIcG0_0TEDIG0XmXA-xR0vN2o5pFZVfvrbRNzFw3eloZwxJMTrRhNrUry9GunbyorBSZpyjqp1GQBQaeszE8vPswAMBbYBoq5jgdRH9vodx4X9y3R0YJarxLV2unYBUsiVuBSCGMBK-wYn5p6Kb81lkbdAFlFTkmlA/s320/19_torm.jpg" width="320" /></a></div><br />Laupäeval läks ilm aga kurjaks, tõusis tugev tuul, mis vahepeal lausa tormiks kujunes. Palmid paindusid tuule käes nagu pilliroog ja kõik kergem kraam, mis polnud maa küljes kinni lendas ringi. Kohalikud pugesid tubadesse peitu ja linnatänavad olid mõnusalt vaiksed. Daisy näiteks nautis seda tuulist ilma igati, sest erinevalt Eestist oli siinne tormituul väga soe. Hetkeks oli küll veidi hirmus tunne, kui suur plakat metallraamiga autoteel lendas, õnneks ta sellega pihta ei saanud. Õhtuks torm rauges ja siis vaatasime kodudes Eurovisiooni, ikka koos Itaalia pitsa ja kohalike jookidega. Pühapäev oli taaskord vihmane ja pilvine, korrastasime oma portfoolioid ja tegime vihmahoogude vahel mõned jalutuskäigud linna peal. Kõikjal kohvikutes kostis aga Itaalia eurolaul. Uus nädal algab prognooside kohaselt samuti vihmaga, meie aga loodame, et nädala lõpus tuleb päike siiski pilve tagant välja ja siis saame rõõmsalt hüüda </span><span style="font-size: 11pt; font-style: italic; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline;">„Oo, sole mio!“</span></div></span><p></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.28; margin-bottom: 8pt; margin-top: 0pt;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: left;"><span face="Calibri, sans-serif" style="font-size: 11pt; font-style: italic; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"><br /></span></div>Daisy Lappardhttp://www.blogger.com/profile/15624767643527121911noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11183525.post-16780200265834761002023-05-09T20:13:00.003+03:002023-05-09T20:22:59.443+03:00Praktikamuljed vol 2<div class="separator" style="text-align: left;"><blockquote style="border: none; margin: 0px 0px 0px 40px; padding: 0px;"><div class="separator"><br /></div><div class="separator"><br /></div></blockquote><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgNdrJaCQVQqna1XgOCokgIeJvVGYAZV_5DLxl6JhKHLxkIP-ZwmvsgfDwcXFkGV3N7uvvsvgV1uN5BFZChV5_Sc_tpFs9V-yrhz9fAQ8Fu089kx5B30L71Ax3lHUWcRlsJwp1wfeXoaW-6SZtDR8h-XbbH4NNDgWFALNYIb6Dm9NOBA4anIQ/s4032/009_kardin.jpg" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgNdrJaCQVQqna1XgOCokgIeJvVGYAZV_5DLxl6JhKHLxkIP-ZwmvsgfDwcXFkGV3N7uvvsvgV1uN5BFZChV5_Sc_tpFs9V-yrhz9fAQ8Fu089kx5B30L71Ax3lHUWcRlsJwp1wfeXoaW-6SZtDR8h-XbbH4NNDgWFALNYIb6Dm9NOBA4anIQ/w320-h240/009_kardin.jpg" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: right;">Vigadest õpitakse</td></tr></tbody></table></div><br /><br /> Sitsiilia teine nädal (1-7 mai 2023)<br /><br /> Teine nädal Sitsiilias algas maipühadega. Esimesel mail tööpäeva ei olnud ning meie linnakeses oli väga vaikne, selline lõputu siesta. Poed ja kohvikud poolest päevast kinni, tänavad tühjad. Kuna päev oli vihmane, siis mere äärde me ei kippunud. Daisy ja Silvi istusid kodus arvuti taga ja kirjutasid usinalt oma kooli portfoolioid. Laur sai niisama puhata, sest temal oli see töö juba tehtud. <br /><br />Teisipäeval läksime jälle tööle ja jätkasime kardinate õmblemisega. Suurem osa tööst oli servade ettevalmistamine õmblusteks. See tähendab, et mõõtsime õmblusvaru välja, voltisime ja triikisime selle korralikult sisse ja siis veelkord. Vahepeal õnnestus veidi õmmelda ka :) Õmblusmasin on vana ja väärikas ning õmblemisel on omad nipid. Näiteks tuleb kangast õmblemise ajal paraja pinge all hoida, et õmblused lokkima ei hakkaks. Kohe alguses see meil ei õnnestunud ja nii sai Daisy vahepeal ka harutamisega tegeleda. Aga vigadest saab teadupärast õppida ja peagi olid uued töövõtted selged ning töö läks lennates. Laur tegeles kardinapuude, siinide ja muu tehnilisema poolega. Neljapäeval võttis Francesco Lauri ja oma poja Gabrieli kaasa Messinasse, kus asuti ühe kliendi ridaelamus kardinapuid ning ruloosid paigaldama. Kardinad sai ette kogu korter - elutuba, vannituba ja köök. Vahepeal tehti usinalt pilte ja siis liiguti edasi teisele korrusele, kus oli vaja paigaldada kardinad magamistuppa, wc-sse ja tulevasse lastetuppa. Laur ja Gabriele sättisid kõik tööriistad valmis ja ulatasid neid jooksvalt Francescole. Meister ise ronis redelil, puuris tüübliauke ja tegeles mehhanismide paigaldamisega. Kui kardinad lõpuks ette said, tehti korteriomanikele põhjalik koolitus, kuidas neid uusi aknakatteid kasutada.<br /><br />Nädalavahetusel sõitsime kõik rongiga Cataniasse. Uudistasime põnevat ja kontraste täis linna, külastasime turgusid, kirikuid ja muid vaatamisväärsusi. Laur tuuritatas „Hop-On Hop-Off“ bussiga mööda rannikut Catania - Acicastello – Acitrezza - Catania suunal.<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhSUDhk8thuMmVZy6G-z0nkSU4dlgbLcunVg_xJhMPvN_I78RMiD698M1tdO0Kb8nmNU8HmCb5yoL7IYD2cOXfT45VgHWHeYzHZx27El8nQcCvtLwRcXBB66iBWs2pD3ShFOdrnry2OEObZMaki3m9tecNgDW12WGyIdx24bYUSrK3DVGTh1w/s2183/020_ortigia_d.jpg" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="1637" data-original-width="2183" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhSUDhk8thuMmVZy6G-z0nkSU4dlgbLcunVg_xJhMPvN_I78RMiD698M1tdO0Kb8nmNU8HmCb5yoL7IYD2cOXfT45VgHWHeYzHZx27El8nQcCvtLwRcXBB66iBWs2pD3ShFOdrnry2OEObZMaki3m9tecNgDW12WGyIdx24bYUSrK3DVGTh1w/s320/020_ortigia_d.jpg" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: right;">Kui ehted on sama värvi kui meri...</td></tr></tbody></table><div style="text-align: left;"><br />Silvi ja Daisy sõitsid aga edasi Siracusa poole ja veetsid päeva Ortigia saarekest imetledes. Linnakese kitsastel tänavatel oli põnev niisama ringi jalutada, siis veidi jalgu puhata ja tänavatoitu nautida. Vahepeal põikasime mere äärde ja kastsime varbad vette ning imetlesime kauneid vaateid. Õhtul saime kõik jälle Catanias kokku, et sukelduda põnevasse ööellu ja täiskuu valgel linna avastada.<div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgncXdc3QEkn1CrxqHt-g2-mtEfh6WdU3CAB2ehlegpfUjvf8zCe8mgen7NfQDm0N1V3YrwkEDRD_m1bIXxRql_BGJwrnZSjEL1EzpLHPl-brzRiVflKlEEJFSqDwWdACrTU3ja4QaK2urgca-WGfqAXlB70SPqlJlBEBR33E4C93E7aq2PzQ/s4000/024_ortigia.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1800" data-original-width="4000" height="288" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgncXdc3QEkn1CrxqHt-g2-mtEfh6WdU3CAB2ehlegpfUjvf8zCe8mgen7NfQDm0N1V3YrwkEDRD_m1bIXxRql_BGJwrnZSjEL1EzpLHPl-brzRiVflKlEEJFSqDwWdACrTU3ja4QaK2urgca-WGfqAXlB70SPqlJlBEBR33E4C93E7aq2PzQ/w640-h288/024_ortigia.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: right;">Rannamelu Ortigia saarel</td></tr></tbody></table><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div>Kuna ilmateade lubas pühapäevaks kuuma ja päikselist ilma, siis otsustasid Daisy ja Silvi linnast põgeneda. Kaarti uurides leiti, et parim koht teel kodu poole asub Letojannis. Rongijaamast oli mererand vaid paari minuti kaugusel ja otsus päev rannas veeta õigustas end igati. <table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgeiVQ5RaCp-XbTVZFME5IEvt8d7R6SSXh7p1bOgKKqK3Wl_Kt6KNL00hjxi_eVwhE_KYCfvtDZ3ARayCJIolWOdNA08K_WKFnkIcBOLUK00igHOROEjqihAKnk-U_1X7U6q3leTYvIARdmUj7OidFYFf1_1O_LQzbTxIekdvUIQeLSSvPtgw/s4000/040_letojanni.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="1800" data-original-width="4000" height="288" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgeiVQ5RaCp-XbTVZFME5IEvt8d7R6SSXh7p1bOgKKqK3Wl_Kt6KNL00hjxi_eVwhE_KYCfvtDZ3ARayCJIolWOdNA08K_WKFnkIcBOLUK00igHOROEjqihAKnk-U_1X7U6q3leTYvIARdmUj7OidFYFf1_1O_LQzbTxIekdvUIQeLSSvPtgw/w640-h288/040_letojanni.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: right;">Majakesed Letojannis on imearmsad, siia ma jään!</td></tr></tbody></table><br />Letojanni on väga armas väike linnake oma kitsaste tänavate ja kauni rannaribaga. Siin on suur valik välikohvikuid, restorane ja baaride. Pakuti nii pitsasid kui mereande, jäätist ja koogikesi. Randa jõudes näitas kraadiklaas 26 soojakraadi ja meri lausa kutsus lainetesse viskuma. Rannaliiv ja kivid rannal olid aga tulikuumad ning teekond mereni oli paras katsumus. Või vähemalt Daisy jaoks, kes kingad jalast viskas. Mõned sammud saigi paljajalu teha, siis tuli kingad tagasi jalga panna, et mereni jõuda. Vesi oli küll veidi külmavõitu aga Daisy käis ikkagi ujumas ära. Suurema osa päevast saimegi niisama jalgupidi vees sulistada ja päikest nautida. Rannas leidus veel teisigi vapraid, kes end korraks vette kastsid aga enamus inimesi vedelesid niisama kuumal liival ja kuulas lainete loksumist.<br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6JD6PCaU89NGJ3Sfz0902WQZnYyoS7ZUrVR4hbFxrksIZUXHkP_XEzM-vm7vDdpKv6emek-8W89pbF44twW9JhxwQHYQBiKEqrdtNQQBBzXd4bZEf2sWoJ7BEdDcnaTsYusFdtPcac7lm-66iOiO77IL7jnDOipPFBng-damBHeUFZ9VpSQ/s4000/042_letojanni.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="1800" data-original-width="4000" height="288" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6JD6PCaU89NGJ3Sfz0902WQZnYyoS7ZUrVR4hbFxrksIZUXHkP_XEzM-vm7vDdpKv6emek-8W89pbF44twW9JhxwQHYQBiKEqrdtNQQBBzXd4bZEf2sWoJ7BEdDcnaTsYusFdtPcac7lm-66iOiO77IL7jnDOipPFBng-damBHeUFZ9VpSQ/w640-h288/042_letojanni.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: right;">Letojanni rannapromenaadil päikest nautimas</td></tr></tbody></table><br />Tagasi Barcellona P.G´sse jõudes ootas meid korralik melu. Meie öömaja mõlemal küljel toimus elava muusikaga kontsert. Ühel pool maja asub väike baar ja teisel ööklubi. Oma rõdul istudes kuulsime mõlemat bändi. Kui nädala sees jagasime kööki veel Slovakkiast pärit autoremondi praktikantidega, siis pühapäevaks olid meie lärmakad sõbrad kodumaale tagasi lennanud. Vähemalt majas sees on nüüdsest vaikne ja mis peamine, terve köök on meie päralt! Eks varsti paistab, kauaks me seda rahu ja vaikust nautida saame ning kes meie uuteks naabriteks saavad.<br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">Rohkem pilte siit: <a href="https://www.facebook.com/media/set/?set=a.10230573976761953&type=3">https://www.facebook.com/media/set/?set=a.10230573976761953&type=3</a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><br /><br /></div>Daisy Lappardhttp://www.blogger.com/profile/15624767643527121911noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11183525.post-9063966982235751882023-05-08T16:02:00.002+03:002023-05-09T15:32:37.460+03:00Praktikamuljed vol1<p> <span face="Calibri, sans-serif" style="font-size: 11pt; white-space: pre-wrap;">Sitsiilia esimene nädal (25-30 aprill)</span></p><span id="docs-internal-guid-f7e77462-7fff-ebfa-2ba4-7b7c1bb04324"><br /><p dir="ltr" style="line-height: 1.28; margin-bottom: 8pt; margin-top: 0pt;"><span face="Calibri, sans-serif" style="font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Alustame algusest, meie oleme pehme mööbli valmistajad Silvi, Daisy ja Laur ning sõitsime praktikale Sitsiiliasse. Nagu ikka kaugele sõites tuli ka meil veeta pikki tunde lennates, sõites või järgmist sõitu oodates. Lendasime Tallinnast läbi Zürichi Palermosse. </span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCW642ky9uvpQQwboLiFA55z44ESqqTduiFxlXYGNVC7QrjqGP5R3rZTy97u1tkmG_w3g2mbRm1dAfgAoHA4r7wLhZCIdnsnjWhLawqoCuy5UTmWSsquZOTP2Y2Js_8qOFyu8O59cehg79Ry12BlUKVycs__uSN3BUL5zCbJTg6iVUiacBRg/s1728/001_lend.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1728" data-original-width="1296" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCW642ky9uvpQQwboLiFA55z44ESqqTduiFxlXYGNVC7QrjqGP5R3rZTy97u1tkmG_w3g2mbRm1dAfgAoHA4r7wLhZCIdnsnjWhLawqoCuy5UTmWSsquZOTP2Y2Js_8qOFyu8O59cehg79Ry12BlUKVycs__uSN3BUL5zCbJTg6iVUiacBRg/s320/001_lend.jpg" width="240" /></a></div></span><p dir="ltr" style="line-height: 1.28; margin-bottom: 8pt; margin-top: 0pt;"><span face="Calibri, sans-serif" style="font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"> Kuna viimane lend hilines üle tunni aja jäime maha rongist, millega pidime oma praktikakohta Barcellonna Pozzo di Gotto´sse sõitma. Järgmise, ühtlasi ka viimase rongini oli mitu tundi aega. Me ei lasknud enda tujul langeda vaid otsisime kähku ühe mõnusa pitsakoha ja nautisime sooja päikest ning maitsvat sööki, jooki. Oma uude koju jõudes olime kõik üsna kurnatud kuid elevil, 18 tundi ärkvelolekut oli teinud oma töö. Puhata me aga koheselt ei saanud, sest meid ootas südamlik majaproua sooviga tutvustada meile elamistingimusi ja reegleid öömajas. Kogu vestlus käis poola keeles, muid keeli proua ei tundnud. Esimesel õhtul tõlkis proua jutu meile Erasmuse poolne vastuvõtja Karolina, kes ka ise poolakas. Edaspidi kasutasime telefone ja toksisime oma jutu GoogleTranslate´i ning juttu jätkus kauemaks. Laur elab teise maja korteris ning tema naabriteks on soomest pärit praktikandid. </span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.28; margin-bottom: 8pt; margin-top: 0pt;"><span face="Calibri, sans-serif" style="font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"><br /></span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.28; margin-bottom: 8pt; margin-top: 0pt;"><span face="Calibri, sans-serif" style="font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span face="Calibri, sans-serif" style="font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEijtk2Ofbr7V0HraT4JLn-LuJw0xTIb1PNe4JIB3XRpJY1J2dswCLuORQWJ1UMLq2Rjx-XYlHxcZQBG2QLtAIxKNqrOWaTELyM8ZHmoH_Q_bLi6XxtF2fTeowHnOPs4s1IgCdjrgghu8vb1TVgI3lxVPCFpx06tXpOf1tI7CBJCl77bwlQatg/s3200/030_vaba.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2400" data-original-width="3200" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEijtk2Ofbr7V0HraT4JLn-LuJw0xTIb1PNe4JIB3XRpJY1J2dswCLuORQWJ1UMLq2Rjx-XYlHxcZQBG2QLtAIxKNqrOWaTELyM8ZHmoH_Q_bLi6XxtF2fTeowHnOPs4s1IgCdjrgghu8vb1TVgI3lxVPCFpx06tXpOf1tI7CBJCl77bwlQatg/s320/030_vaba.jpg" width="320" /></a></span></div><span face="Calibri, sans-serif" style="font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"><br />Järgmine päev oli Itaalias suur püha ning meil vaba päev linnakesega tutvumiseks. Loomulikult läksime esimese asjana mere äärde randa. Meri asub meie kodukohast jalgsi minnes 40 min kaugusel. Püüdsime mõista siinset liikluskultuuri, kus kõnniteed puuduvad, tänavad on kitsad ja autojuhid eiravad enamusi liiklusreegleid. Et sellega hakkama saada on vaja lihtsalt enesekindlust ja tähelepanelikust. Esimesed päevad olime veel kohmetud aga tänaseks liigume juba vabamalt. </span><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBFTrjj4xohDytXBnblRyHlaWuMzHcGyERocylg3Y4zyflwPaWeoQ1W4qLjyKY0MyNO8DMYpRxiQLgCJ0wHZrxeQcwPnEkSXcW3Jt4nqG2RImngVeOGPgvKxPkN6rAIc3_PLMivKXjEWe9fm7-MsKo65nuvMYaLSVEc96wftErDStci4nPHQ/s2040/005_meri.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="918" data-original-width="2040" height="288" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBFTrjj4xohDytXBnblRyHlaWuMzHcGyERocylg3Y4zyflwPaWeoQ1W4qLjyKY0MyNO8DMYpRxiQLgCJ0wHZrxeQcwPnEkSXcW3Jt4nqG2RImngVeOGPgvKxPkN6rAIc3_PLMivKXjEWe9fm7-MsKo65nuvMYaLSVEc96wftErDStci4nPHQ/w640-h288/005_meri.jpg" width="640" /></a></div><br /><p></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.28; margin-bottom: 8pt; margin-top: 0pt;"><span face="Calibri, sans-serif" style="font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div>Töökojas, kus me oma praktikat tegema hakkame, valmistatakse põhiliselt kardinaid. See tähendab, et mööbliga me siin ilmselt kokku ei puutu. Ühel päeval näitas Francesco (töökoja omanik) meile lauatäit kangast ja ütles: „<i>rifilare</i>“. Siis tõlkis selle telefoniga eesti keelde „trimmima“. Olime nõutud, no mida me tegema peame? Peagi selgus, et tuleb lihtsalt üks lõimeniit kangast välja sikutada ja tekkinud jälge mööda kääridega lahti lõigata. Sellised väikseid töid me siin teemegi, vahel saame triikida ja õmmelda. Mõned kasulikud nipid kardinate õmblemises oleme ka juba selgeks saanud. Laurile usaldati kardina siinide ettevalmistamine, seda alates metalldetailide mõõtu lõikamisest kuni siinide komplekteerimiseni. Õpime usinalt ka itaalia keelt, täpsemalt tööriistade nimesid ja muud tööga seotut, et saaks aga kiirelt tegutseda. <div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-size: 11pt; text-align: left;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjPjBKiWD42GmJznJbulWjw5qJNHZ79ZDqbvMFsNvZTb0zSV9JRpn5AMqmL77dMybLJvl1kbrQJEI1JfeyTEK1Wkty9OtKQyjp6p8_yoh-kiRTMOHs822iCSKimC2Co1jQA6K_CFc2H0cNTHHrt0EMMOrS4f_xsoBaOCWOT6L6kGYbjV5ygng/s3200/033_s6it.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2400" data-original-width="3200" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjPjBKiWD42GmJznJbulWjw5qJNHZ79ZDqbvMFsNvZTb0zSV9JRpn5AMqmL77dMybLJvl1kbrQJEI1JfeyTEK1Wkty9OtKQyjp6p8_yoh-kiRTMOHs822iCSKimC2Co1jQA6K_CFc2H0cNTHHrt0EMMOrS4f_xsoBaOCWOT6L6kGYbjV5ygng/s320/033_s6it.jpg" width="320" /></a></div><div style="text-align: left;"><span style="font-size: 11pt;">Laupäeval käisime uudistamas mida põnevat on lähedalasuvas Milazzo linnakeses. Milazzo asub saare neeme tipus ja ühele poole kallast jäävad kalamehed oma võrkude, paatide ning värske kalaga. Teisel kaldal on aga rannaala, kus saab mõnusalt päikest võtta ja ujuda. Linnakese kõige uhkem vaatamisväärsus on aga mäe tipus asuv kindlus. Siia mahuvad nii kirik kui vangla, kõrged bastionitornid ning maskide muuseum. Vaated on muidugi võrratud. </span></div><div style="text-align: left;"><span style="font-size: 11pt;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgDs6ee4d_plksFe-SfaK_Qa4iB-wuXrLFYwPstj6dszh3Nd6-roDE-POYj6XnNeEwpUmTUL2M0yZRYuY6IIlu3y6_OrTv49_O5zOD9mxdgPABweQD03dwwOaCU4oXIdNuV0wE9UAcQHaqk2ApN3eA9si0AwTgFMkoh9h2ewdIJ1sRTEKwVwQ/s4000/034_4_Milazzo.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1800" data-original-width="4000" height="288" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgDs6ee4d_plksFe-SfaK_Qa4iB-wuXrLFYwPstj6dszh3Nd6-roDE-POYj6XnNeEwpUmTUL2M0yZRYuY6IIlu3y6_OrTv49_O5zOD9mxdgPABweQD03dwwOaCU4oXIdNuV0wE9UAcQHaqk2ApN3eA9si0AwTgFMkoh9h2ewdIJ1sRTEKwVwQ/w640-h288/034_4_Milazzo.jpg" width="640" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9BpSp_yFxJXBYBC9-hKsOfucUYBq2P1W5QS5ZTMO6SYhTjyaJlH8g9UuFozAXIHFvAo57xY7B-lvj8V-gHtdgN6kVdjOJCMhmag5FBl-ekq1ue1DS-nX8GrCeUf-1gvhlFjmWipKYSyGTtQyi9oaalMQKmDJvagW0vTDrg-s3Fx0-T2AlbA/s4000/034_1_Milazzo.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1800" data-original-width="4000" height="288" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9BpSp_yFxJXBYBC9-hKsOfucUYBq2P1W5QS5ZTMO6SYhTjyaJlH8g9UuFozAXIHFvAo57xY7B-lvj8V-gHtdgN6kVdjOJCMhmag5FBl-ekq1ue1DS-nX8GrCeUf-1gvhlFjmWipKYSyGTtQyi9oaalMQKmDJvagW0vTDrg-s3Fx0-T2AlbA/w640-h288/034_1_Milazzo.jpg" width="640" /></a></div></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div>Pühapäeval käisid Silvi ja Daisy Messina kuulsas kellatornis. Saime näha uhket vaatemängu, kus tornis olevad kujud liikuma hakkasid, linna vapiloom lõvi möirgas ja kukk kires. Laur otsustas pühapäeval aga sporti teha ning jooksis mööda rannikut kõrvalasuvasse külakesse Marchesanasse, kokku 17 km. Pole paha või mis!<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div></span></div></span></div><p dir="ltr" style="line-height: 1.28; margin-bottom: 8pt; margin-top: 0pt;"><span face="Calibri, sans-serif" style="font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Tüdrukute elamispaik asub ühe kõige tihedama liiklusega tänava ääres ning lisaks on õhtuti tuppa kosta ööklubide ja baaride muusika. Pole vaja kaugele minna, piisab vaid rõdul istuda ja olekski nagu peole jõudnud. Magama jäämiseks tuleb rõduuks tihedalt sulgeda, sest pideva lärmiga pole me veel kohaneda suutnud. Aga kes teab, varsti ei märkagi me seda enam ja naudime seda kui öist meelelahutust.</span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.blogger.com/video.g?token=AD6v5dwA4Qr2SHQC_zf84hYNeN3E4x_OuaVTYKh-bGhWYylD_00STvYn97J5it2DYyDomCT7xhKMQGJhABs' class='b-hbp-video b-uploaded' frameborder='0'></iframe></div><p></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.28; margin-bottom: 8pt; margin-top: 0pt;"><span face="Calibri, sans-serif" style="font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Rohkem pilte: </span><a class="x1i10hfl xjbqb8w x6umtig x1b1mbwd xaqea5y xav7gou x9f619 x1ypdohk xt0psk2 xe8uvvx xdj266r x11i5rnm xat24cr x1mh8g0r xexx8yu x4uap5 x18d9i69 xkhd6sd x16tdsg8 xggy1nq x1a2a7pz xt0b8zv x1heor9g x1bvjpef" href="https://www.facebook.com/daisy.lappard/posts/pfbid031N7Znt2YQPmuiUyYmVm9bdLZiTjTgARJ3QscvzGN3GWYPdNGzLkATASFEcthDuhZl" role="link" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; background-color: #0084ff; border-color: initial; border-style: initial; border-width: 0px; box-sizing: border-box; cursor: pointer; display: inline; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 15px; list-style: none; margin: 0px; outline: none; padding: 0px; touch-action: manipulation; white-space: pre-wrap;" tabindex="0">bdLZiTjTgARJ3QscvzGN3GWYPdNGzLkATASFEcthDuhZl</a></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.28; margin-bottom: 8pt; margin-top: 0pt;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><br /><span face="Calibri, sans-serif" style="font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"><br /></span><p></p><div><span face="Calibri, sans-serif" style="font-size: 11pt; font-variant-alternates: normal; font-variant-east-asian: normal; font-variant-numeric: normal; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"><br /></span></div></div>Daisy Lappardhttp://www.blogger.com/profile/15624767643527121911noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11183525.post-66337300490111545162021-11-15T21:58:00.003+02:002021-11-15T22:05:11.986+02:00Lihtsalt naudin<p>Lappan oma hiljutusi pilte ja märkan, et olen häbiväärselt vähe pildistanud inimesi tänaval. Kohati jääb puudu nahaalsuset, enamasti aga lihtsalt vaatlen ega kipu jäädvustama. Aga elu käib mu ümber ja veel milline! Eile Catanias ma vähemalt midagi pildile sain. Kui ikka igal sammul su ümber on elu nautivad inimesed, siis tuleb mõned neist ka kaadrisse püüda. Ahh, hedonist minus laiutab ja on muutumas õige ülbeks. Maitsen igat hetke, ei püüa midagi peatada, sest kohe tuleb uus, mis samamoodi meeli paitab. Aeg ajalt tuleb tahtmine end näpistada, et ikka kindel olla - see kõik on päris, polegi mu fantaasia vili ega sulnis unenägu. Ma tahan siia jääda! Huvitav, kui mitu korda ma seda juba ütlenud olen? Mõned pildid nädalavahetusest ikka ka :) </p><p>Mõned pildid, sest wifit ei ole ja välismaal kasutada olnud nett on otsa saanud. Ostan kalli hinnaga kilohaaval juurde...</p><p><br /></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-yrdxMSg4PXM/YZK6P_MmUxI/AAAAAAAAYYw/BExfjy3xxwA-xW-LsBHgZQ-AxKIkO11LgCLcBGAsYHQ/s1800/20211114_144226%257E2.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1800" data-original-width="1799" height="640" src="https://1.bp.blogspot.com/-yrdxMSg4PXM/YZK6P_MmUxI/AAAAAAAAYYw/BExfjy3xxwA-xW-LsBHgZQ-AxKIkO11LgCLcBGAsYHQ/w640-h640/20211114_144226%257E2.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kohvikumelu</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-lS42tPquk8k/YZK6PpRoXnI/AAAAAAAAYYs/XgZNXm4p5L4KFScdQwbpXMKlVUF_JwyogCLcBGAsYHQ/s1800/20211114_144214%257E2.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1799" data-original-width="1800" height="640" src="https://1.bp.blogspot.com/-lS42tPquk8k/YZK6PpRoXnI/AAAAAAAAYYs/XgZNXm4p5L4KFScdQwbpXMKlVUF_JwyogCLcBGAsYHQ/w640-h640/20211114_144214%257E2.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kohalik paarike</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-YjyGUXEwFzg/YZK6OmCiuhI/AAAAAAAAYYc/RzlARy8UvZwdGmv3sn0K6WLRcpuptNOHgCLcBGAsYHQ/s1800/20211114_115244%257E3.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1799" data-original-width="1800" height="640" src="https://1.bp.blogspot.com/-YjyGUXEwFzg/YZK6OmCiuhI/AAAAAAAAYYc/RzlARy8UvZwdGmv3sn0K6WLRcpuptNOHgCLcBGAsYHQ/w640-h640/20211114_115244%257E3.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kuumad kastanid </td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-o7wfJuLMXmY/YZK6O2r7m5I/AAAAAAAAYYg/SbEE-3njFuYg7KP_2QHIc1sjvOQ4BcLoQCLcBGAsYHQ/s2643/20211113_162948%257E2.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1189" data-original-width="2643" height="288" src="https://1.bp.blogspot.com/-o7wfJuLMXmY/YZK6O2r7m5I/AAAAAAAAYYg/SbEE-3njFuYg7KP_2QHIc1sjvOQ4BcLoQCLcBGAsYHQ/w640-h288/20211113_162948%257E2.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Päikeseloojangu valguses</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-jAbgSz7Y-E4/YZK6PIUK1MI/AAAAAAAAYYk/VjQNelKbYqAcEkU99-OqvrniFr3Cxx9wACLcBGAsYHQ/s2643/20211113_122728%257E2.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2643" data-original-width="1189" height="640" src="https://1.bp.blogspot.com/-jAbgSz7Y-E4/YZK6PIUK1MI/AAAAAAAAYYk/VjQNelKbYqAcEkU99-OqvrniFr3Cxx9wACLcBGAsYHQ/w288-h640/20211113_122728%257E2.jpg" width="288" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Lihtsalt turistikas</td></tr></tbody></table><br /><p></p><p><br /></p>Daisy Lappardhttp://www.blogger.com/profile/15624767643527121911noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11183525.post-83540644701462026572021-11-05T08:45:00.003+02:002021-11-05T09:10:33.832+02:00Kontsakingadel itaallaseks<p> Ühel õhtul peale tööd koju jalutades tundsid end nagu üks tõeline itaalia <i>signora</i>. Tööpäevadel kannan tavaliselt kontsakingi nagu kohalikud naisedki ega hooli siinsetest tänavatest, mis meenutavad logisevat trepistiku. Mäest alla minnes on küll vaja varbaid veidi rohkem väänata aga muidu - <i>tutto bueno</i>! Õhk oli veel nii soe, et t-särgi peale polnud vaja midagi tõmmata, püksisääred kergelt üles kääritud kõpsisin poest kodu poole. Poekotis oli kõik vajalik ühe pasta bolognese jaoks ja mu uues türkiissinises (või rohelises) käekotis lisaks pudel kohaliku veini. Teised läksid õhtusele missale, mina võtsin perenaise rolli, <i>signora</i> igas mõttes. Oli juba pime aga ei mingit hirmu üksi liikudes. Kõik siin on juba nii koduseks saanud. Ja paljud, keda iga päev kohtad ka tervitavad rõõmsalt. </p><p>Peatänaval käis vilgas elu, peale tööpäeva lõppu on kõik liikvel, väikesed poekesed on taas avatud (päeval 13-16.30 on siesta) ja rahvas tuleb poodi või sõidab lihtsalt kodu poole. On tavaline, et igal tänavanurgal suheldakse. Pole vahet, kas kohtuvad jalutavad inimesed või kaks autojuhti oma masinates. Paar lauset jõuab ka liikluses vahetada. Auto jäetakse keset tänavat seisma, aken keritakse alla ja väike vestlus võib alata. Teised, kes mööda ei pääse ootavad rahulikult, sest juba järgmise nurga peal võivad nad ise sama teha. Tänavanurkadel käib ka pidev kauplemine. Pole veel aru saanud, et kus ja millal mõni oliivimüüja täpselt äri ajab. Kuigi, see võib olla juhuslik, et neil polegi kindlat kohta, sest kord näeme neid ühes, kord teises kohas. Vahel hommikul, vahel õhtul. Suurem kauplemine toimub muidugi pühapäeval. Siis saab mõnest muidu vaiksest tänavast turuplats. Müüakse nii söögikraami kui riideid. Õhtuks korjatakse oma lauad jälle kokku, ning kauplemisest pole enam jälgegi. Meie üheks lemmikkohaks on saanud kodu lähedal asuv väike hubane juurvilha lett või poeke. Tädi on lihtsalt nii armas, et ostame pigem temalt kui mõnest teisest kohast. Ja neid pisikesi juurviljalette siin ikka on. Ka kodu lähedal oleva poe juustumüüja tunneb meid juba. On tõeliselt soe tunne niimoodi poes käia, kuigi me vahetame vaid viisakusi, tundub nagu oleks kohtunud sõpradega.</p><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-63SPzF-MbJ8/YYTQjj-n8kI/AAAAAAAAWl0/r0aLPanRImMdX8wn8oh48HCGZEBoUigSgCLcBGAsYHQ/s6000/_MG_8520.JPG" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="6000" data-original-width="4000" height="640" src="https://1.bp.blogspot.com/-63SPzF-MbJ8/YYTQjj-n8kI/AAAAAAAAWl0/r0aLPanRImMdX8wn8oh48HCGZEBoUigSgCLcBGAsYHQ/w426-h640/_MG_8520.JPG" width="426" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Pühapäevaselt turult</td></tr></tbody></table><br /><p></p><div style="text-align: right;"><br /></div><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-tyXaKWgDTS8/YYTQiB2xPAI/AAAAAAAAWlo/gfmTEx7nrLEA-bvKw57rP6PoIfMviAN3ACLcBGAsYHQ/s2643/20211031_162942.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1189" data-original-width="2643" height="288" src="https://1.bp.blogspot.com/-tyXaKWgDTS8/YYTQiB2xPAI/AAAAAAAAWlo/gfmTEx7nrLEA-bvKw57rP6PoIfMviAN3ACLcBGAsYHQ/w640-h288/20211031_162942.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Teel kodu poole</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-sy1lT9e4tCI/YYTQiMGZUZI/AAAAAAAAWlk/By18FcKeqo0csnqRCZXlC9KJhOGULvIjwCLcBGAsYHQ/s2643/20211031_121620.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2643" data-original-width="1189" height="640" src="https://1.bp.blogspot.com/-sy1lT9e4tCI/YYTQiMGZUZI/AAAAAAAAWlk/By18FcKeqo0csnqRCZXlC9KJhOGULvIjwCLcBGAsYHQ/w288-h640/20211031_121620.jpg" width="288" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Lihtsalt üks tänav siin Nicoteras</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-obZnG-2BE3w/YYTQiQZoVNI/AAAAAAAAWls/58vXaESX5rsNm4ghDbOuLYyOMrycPX0HgCLcBGAsYHQ/s2643/20211031_121007.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1189" data-original-width="2643" height="288" src="https://1.bp.blogspot.com/-obZnG-2BE3w/YYTQiQZoVNI/AAAAAAAAWls/58vXaESX5rsNm4ghDbOuLYyOMrycPX0HgCLcBGAsYHQ/w640-h288/20211031_121007.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kassipiltideta ei saa kuidagi, kolm graatsiat peesitavad keset teed :)</td></tr></tbody></table><br /><p></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-gsX1avo2n24/YYTSDOyjWGI/AAAAAAAAWmE/7Jic0iLAYYEmhRBIpwb1uyY8FE7K0OIsACLcBGAsYHQ/s2643/20211104_132331.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1189" data-original-width="2643" height="288" src="https://1.bp.blogspot.com/-gsX1avo2n24/YYTSDOyjWGI/AAAAAAAAWmE/7Jic0iLAYYEmhRBIpwb1uyY8FE7K0OIsACLcBGAsYHQ/w640-h288/20211104_132331.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Õhtul <i>spaghetti bolognese</i>, järgmisel lõunal kaste <i>gnocchidele</i></td></tr></tbody></table><br /><br /><p></p>Daisy Lappardhttp://www.blogger.com/profile/15624767643527121911noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11183525.post-78473476485211742382021-11-03T23:23:00.004+02:002021-11-04T07:55:52.506+02:00Armastusavaldus<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;">Jalutasime teisipäeval <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Reggio_Calabria" target="_blank">Reggio Calabria</a> rannapromenaadil. Oli hingedepäev ja meil siin Itaalias vaba päev. Vaatasin merd, nautisin ja lasin end lummata selle imelisest toonist. Iga kord kui rannas jalutame, vahet pole millises külas või linnas aga siin <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Calabria" target="_blank">Calabria</a> maakonnas on meri nii ebareaalselt sinine, et pea hakkab ringi käima sellest ilust. Kogen pidevalt merd vaadates säärast magusvalusat tunnet, nagu kuulnuks kauaoodatud armastusavaldust. Vaatan seda sooja türkiisi ja iga rakk mu kehas naeratab kaasa. Ilu võrdub rõõm, õnn, armastus. See soe Itaalia sinine, hurmab mind, see on minu värv ja peegeldab hetkel mind ennast. Kuidas on see võimalik, et vaja on vaid veidibsoojalt sinist tooni ja juba tunnen end maailma kõige õnnelikuma inimesena?</span></div><span style="text-align: left;"><div style="text-align: left;">Poleks iialgi arvanud, et Itaalia mulle nii võimsalt mõjub... Just need väikesed mereäärsed külad. Siinne kliima (eile oli 23 kraadi sooja), soe tuul, päike ja meri tekitavad mus tunde nagu ei saaks siin elades kunagi olla stressis, tusane või närviline. Ma tahan siia jäädagi! Kas võiks see olla võimalik? Küsimärke jääb aina vähemaks, sest kusagil alateadvuses tunnen - olen jõudnud koju. Keelt oskamata, tundub mulle ometi nagu mõistaks ma kõike. Liiga palju on neid hetki, kui taban end mõttelt - ma olen seda juba näinud, olen siin olnud. Kuidas küll? Ja see kõik saab alguse sinisest värvist...</div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-SxntD5K-S44/YYNy6pMQ0_I/AAAAAAAAWjg/6cJDgA4RhnAWf4nQvylxqOmDE5IbWcm9gCPcBGAsYHg/s4000/20211102_110054%257E2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1800" data-original-width="4000" height="288" src="https://1.bp.blogspot.com/-SxntD5K-S44/YYNy6pMQ0_I/AAAAAAAAWjg/6cJDgA4RhnAWf4nQvylxqOmDE5IbWcm9gCPcBGAsYHg/w640-h288/20211102_110054%257E2.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Reggio Calabria rannas, üle lahe paistab Sitsiilia</td></tr></tbody></table><br /></span></div><div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><p></p></div>Daisy Lappardhttp://www.blogger.com/profile/15624767643527121911noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11183525.post-6316703500205284162021-10-31T22:54:00.004+02:002021-11-01T00:18:35.713+02:00Nädalavahetusel ikka mere äärde<p> Nädalavahetus tõotas tulla vihmane või vähemalt arvas nii ilmateate rakendus mu telefonis. Norrakad aga ei tea vist Itaalia ilmast suurt midagi, sest päike paistis enamuse ajast. Tropeasse minnes ei võtnud me kaasa ujumisriideid vaid pakkisime end soojalt ja vihmakindlalt sisse. Juba teel rongijaama sai aga selgeks, et mantel ja kampsun ja pika varrukaga jakk on ülearused. Järjest kiskusin riideid seljast ja surusin kotti. Imetlesime vaateid ja ronisime algul mäest üles, siis alla mere äärde ja jälle üles. Mere ääres tegime mõnusa pikniku kaasavõetud oliivide ja teelt ostetud õllega. Ainult lõunasöögikohaga panime puusse, nii halba toitu annab otsida. Oligi kõik juba liiga ilus. Pühapäeval tegime tiiru kohalikul turul, ostsin veel oliive ja põgenesime alla randa. Seekord olime paremini varustatud ja saime ka ujumas käidud. Tropeas tundus meri olevat soojem kui siin, Nicotera Marinas. Kirjade järgi oli seal veetemp 20,9 °C. Vesi on siin helesinine läbipaistev aga tulisoolane. Võtab naha kergelt kipitama. Korra merre saanud, siis välja tulla enam ei raatsi. Imeline! Kodurannas (Nicotera Marinas) tuli meie juurde üks väike must koerake ja istus meiega seni kuni end äraminekule sättisime. Eks ta lootis meie laualt veidi ampsu saada. Sai ka, ega me kadedad olnud. Veidi jätsime ka kassidele, kes meid poolel teel koju ootasid. Kassid on siin kuidagi väikesed Tundub nagu elaksid siin ainult kassipojad, on sellised beebikassi mõõtu teised. Vihma igatahes ei tulnud ja saime nautida mõnusat nädalavahetust. Väike väsimus on sees aga tunne on ikka ütlemata hea. Ehh, sügis Itaalias on nagu Eesti suvi.</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-lW4KpV-k5QY/YX7jlfb498I/AAAAAAAAWXo/HtQzz2J0p0wpaB7AM4l0JP8E6sqNsSWeACPcBGAsYHg/s3264/20211030_152206.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1468" data-original-width="3264" height="288" src="https://1.bp.blogspot.com/-lW4KpV-k5QY/YX7jlfb498I/AAAAAAAAWXo/HtQzz2J0p0wpaB7AM4l0JP8E6sqNsSWeACPcBGAsYHg/w640-h288/20211030_152206.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tropea tänavavaade</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-dnMNV5X-kI0/YX7jlWAaWFI/AAAAAAAAWXo/p6xUuR0ii6YjRtfHnrUdFbklFbN1ggNFACPcBGAsYHg/s4000/20211030_131150.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1800" data-original-width="4000" height="288" src="https://1.bp.blogspot.com/-dnMNV5X-kI0/YX7jlWAaWFI/AAAAAAAAWXo/p6xUuR0ii6YjRtfHnrUdFbklFbN1ggNFACPcBGAsYHg/w640-h288/20211030_131150.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tropea vaade merele ja Santa Maria dell'Sola kloostrile </td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-Ic-4brD4zo8/YX7jlXl7wNI/AAAAAAAAWXo/AuL1nANbfvYnABVaP2BDrAKU2ZsyTsh7gCPcBGAsYHg/s4000/20211030_134643.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1800" data-original-width="4000" height="288" src="https://1.bp.blogspot.com/-Ic-4brD4zo8/YX7jlXl7wNI/AAAAAAAAWXo/AuL1nANbfvYnABVaP2BDrAKU2ZsyTsh7gCPcBGAsYHg/w640-h288/20211030_134643.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tropea vaated merele</td></tr></tbody></table><br /><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-eP0-3Wg9P9Q/YX7jlSLXlcI/AAAAAAAAWXo/ygu4nM7cyn4jwgUmelZGHIY_ZbwfkJdYACPcBGAsYHg/s4000/20211030_145202.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1800" data-original-width="4000" height="288" src="https://1.bp.blogspot.com/-eP0-3Wg9P9Q/YX7jlSLXlcI/AAAAAAAAWXo/ygu4nM7cyn4jwgUmelZGHIY_ZbwfkJdYACPcBGAsYHg/w640-h288/20211030_145202.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tropea linnamüür</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-dsNxuLywxd0/YX7jlaEcIsI/AAAAAAAAWXo/JcXWhd54MUgY4TZKfaSMqBwJafQBg90xwCPcBGAsYHg/s4000/20211030_151415.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1800" data-original-width="4000" height="288" src="https://1.bp.blogspot.com/-dsNxuLywxd0/YX7jlaEcIsI/AAAAAAAAWXo/JcXWhd54MUgY4TZKfaSMqBwJafQBg90xwCPcBGAsYHg/w640-h288/20211030_151415.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Tropea kõige kuulsam klooster paistab seal mäe otsas</td></tr></tbody></table><br /><br /><p></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-fBfvRvn_1Z0/YX7lxocH-rI/AAAAAAAAWX4/jva9RMevsA0bE7M1C-T9O9kYgscVxQcEwCLcBGAsYHQ/s2643/20211031_163019.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1189" data-original-width="2643" height="288" src="https://1.bp.blogspot.com/-fBfvRvn_1Z0/YX7lxocH-rI/AAAAAAAAWX4/jva9RMevsA0bE7M1C-T9O9kYgscVxQcEwCLcBGAsYHQ/w640-h288/20211031_163019.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Teel</td></tr></tbody></table><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-viRfZcFHGog/YX7n2HndtlI/AAAAAAAAWYo/EDdy7dS4Qjgh9y6wlHZjaa8Khay2yyrSgCLcBGAsYHQ/s2643/20211031_094317.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1189" data-original-width="2643" height="288" src="https://1.bp.blogspot.com/-viRfZcFHGog/YX7n2HndtlI/AAAAAAAAWYo/EDdy7dS4Qjgh9y6wlHZjaa8Khay2yyrSgCLcBGAsYHQ/w640-h288/20211031_094317.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Meie igapäevast oliivi ehk piknikule kaasa</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-2087wEtiJ9w/YX7n2rmD49I/AAAAAAAAWYs/G418Oxgy-gcRk0_589pTfmm7AnHDb5jcQCLcBGAsYHQ/s2643/20211031_120954.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1189" data-original-width="2643" height="288" src="https://1.bp.blogspot.com/-2087wEtiJ9w/YX7n2rmD49I/AAAAAAAAWYs/G418Oxgy-gcRk0_589pTfmm7AnHDb5jcQCLcBGAsYHQ/w640-h288/20211031_120954.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Need kassid on juba tuttavad, sest jäävad meie teele mere äärde minnes</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-xWk0Q3PPKjo/YX7n2CgvclI/AAAAAAAAWYk/YhgE_Z5iROQjPzvBmWfoKTGrWpVOnX6FwCLcBGAsYHQ/s2048/20211031_134033.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="480" src="https://1.bp.blogspot.com/-xWk0Q3PPKjo/YX7n2CgvclI/AAAAAAAAWYk/YhgE_Z5iROQjPzvBmWfoKTGrWpVOnX6FwCLcBGAsYHQ/w640-h480/20211031_134033.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kui sügisel merre lähed, siis tuleb üks selfie ikka ka teha ;)</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-Yh6OrL8ecvk/YX7rAJaBfbI/AAAAAAAAWY8/6iRpdKMDpOgvx3skTPlDvSnFIYoEuXGFwCLcBGAsYHQ/s6000/Nicotera_Marina.JPG" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="6000" height="426" src="https://1.bp.blogspot.com/-Yh6OrL8ecvk/YX7rAJaBfbI/AAAAAAAAWY8/6iRpdKMDpOgvx3skTPlDvSnFIYoEuXGFwCLcBGAsYHQ/w640-h426/Nicotera_Marina.JPG" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Meie kõrvale on sättinud end magama kohalik koerake</td></tr></tbody></table><br />Daisy Lappardhttp://www.blogger.com/profile/15624767643527121911noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11183525.post-49454148215921136612021-10-28T22:44:00.002+03:002021-11-10T12:08:48.849+02:00Politure, kui-vaa-maa, paper, capisco!!<p> </p><p><br /></p><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-xffTIDZo760/YXr00ExCU3I/AAAAAAAAWOk/VrnS5QecHKQlk5qijZm7Ssz2NKPQCQG5ACPcBGAsYHg/s4000/20211028_092214.jpg" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1800" data-original-width="4000" height="288" src="https://1.bp.blogspot.com/-xffTIDZo760/YXr00ExCU3I/AAAAAAAAWOk/VrnS5QecHKQlk5qijZm7Ssz2NKPQCQG5ACPcBGAsYHg/w640-h288/20211028_092214.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Maurizio õpetab, kuidas valmistada peitsi</td></tr></tbody></table><p>Täna saime oma puhtaks kraabitud ja lihvitud toolid peitsiga katta. Maurizio õpetas meid kuidas ja mida teha. Lõbusaks teeb asja see, et me suhtleme korraga kolmes keeles: eesti-itaalia-inglise. Maurizio jagab tööülesandeid näiteks nii: Politure, kui-vaa-maa, paper, capisco! Tõlkes siis: laki üle, lase kuivada, siis vahelihv, kas said aru? Töökoja seinal on väljaprinditud leht eesti-itaalia keeles, kus kirjas põhilised terminid, mida meil vaja võiks minna. Ja neid lisame me ise juurde. Google translate on üks põhilisi töövahendeid suhtlemisel. Ja kuna google meelest on nii itaalia kui eesti keel ikka veidi imelikud, siis otsetõlkega saab pidevalt nalja. Mõtled üht aga saad hoopis midagi muud. Lihtne näide: meil oli puudus pintsiltest. Google´i abil tõlkides sain esimesena itaalia keelse sõna spazola. Kui aga see panna pildiotsingusse, tulevad ette juukseharjad. Õige sõna on hoopis penello. Pintsleid me täna ei saanudki, sest pood, kus neid müüakse oli täna leina tõttu suletud :( <br />Töökoja hoov on minu jaoks tõeline imedemaa. Täna avastasime, et lisaks mainitud mandariinidele kasvavad siin veel hurmaad. Praegu täisküpsed, sellised läbikumavad ja mesimagusad. Kas pole imeline!</p><p></p><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-OcmFxE6H_Dk/YXr6BUX4_dI/AAAAAAAAWO8/wJ8raHyoWtEkD6JJbc1py75ucy4vYcHYQCPcBGAsYHg/s4000/20211028_151717.jpg" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="1800" height="400" src="https://1.bp.blogspot.com/-OcmFxE6H_Dk/YXr6BUX4_dI/AAAAAAAAWO8/wJ8raHyoWtEkD6JJbc1py75ucy4vYcHYQCPcBGAsYHg/w180-h400/20211028_151717.jpg" width="180" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Aleksei ja hurmaad</td></tr></tbody></table> Mandariinipuu all elavad kanad, sellised tavalised kirjud kanad. Nägin täna, kuidas kanad kaklesid ühe punase kapsa lehetüki pärast. Valget kapsast oli muide ka. Üks kana oli selle lehetükikese endale saanud ja sõi rahulikult. Teised nägid ja tahtsid ka. Kana ajas tiivad laiali, võttis lehe noka vahele ja tatsas eemale. Teised sabas järele. Punase kapsalehe omanik vehkis nokaga, haaras oma lehetüki ja püüdis kamraadidest lahti saada aga nood tulid ta kannul. Igatahes oli tal tükk tegu, et oma lehekesega maiustada. Maurizio tõi ühe kana korraks ka töökotta, pidavat teine üks ulakas tüüp olema. Nagu tüütu kutsikas, kui ma tast õigest aru sain. Aga nii armas, sobiks lemmikuks küll :)<p></p><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-9dGSH4Pqyyw/YXr7_cdddHI/AAAAAAAAWPQ/GtgSIttVm3AdEvSJrJ8gP9nQHQhcpGXAwCPcBGAsYHg/s960/received_425966772253507.jpeg" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="720" height="400" src="https://1.bp.blogspot.com/-9dGSH4Pqyyw/YXr7_cdddHI/AAAAAAAAWPQ/GtgSIttVm3AdEvSJrJ8gP9nQHQhcpGXAwCPcBGAsYHg/w300-h400/received_425966772253507.jpeg" width="300" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Minu uus lemmikloom</td></tr></tbody></table><br /><p><br /></p>Daisy Lappardhttp://www.blogger.com/profile/15624767643527121911noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11183525.post-44900038116631039162021-10-27T23:05:00.002+03:002021-10-28T14:45:02.842+03:00Päev täis päikest<p> Täna hommikul enne tööle asumist tegime jalutuskäigu oma kodust veidi kõrgemale mäe otsa, et uurida lähemalt <span style="text-align: center;">Chiesa Della Madonna kirikut. Kirikuhooned olid osaliselt varemes aga vaade sealt alla linnale lihtsalt võrratu. Päev oli päikest täis ja nii soe nagu üks korralik suvepäev koduses Eestis. Nende jaoks on sügis käes. Tööle sättisingi end aina õhemaid hilpe otsides. Aga õhtul koju tulles tundsin, et ainult T-särgist ei piisanud.<br />Maurizio töökoda, kus me täna lõpuks käe valgeks saime, asub linna servas. Mäe nõlval, mis on täis oliivipuid. Tema õues kasvavad lisaks ka mandariinid, pomelod, granaatõunad ja muidugi viinamarjad. Garaaži katus või siis auto parkimise varjualune on viinamarjaväätidega põimitud, samuti naabrite vaheline aed. Luba on kõike, mis isutab suhu pista, viinamarju ja mandariine siis. Töödega sai ka lõpuks algust tehtud. Väga lihtsad ülesanded saime, veidi lihvimist ja tappide kinni liimimist. Õhtuks olime parajalt rammestunud, kuid mitte tööst. Eks see mäest üles-alla sõtkumine, päike, värske õhk ja väike vein teevad oma töö. Ilmselt saame selle ajaga endale väga trimmis sääred, sest mingit ühistransporti siin pole. Meie </span><span style="text-align: center;">aga</span><span style="text-align: center;"> tahame pidevalt ringi käia. Ikka alla mere äärde ja siis linnas ringi kolada, sest uudistamist jagub siin küllaga.</span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-3VdfyKzrj1Y/YXmmHDi-7tI/AAAAAAAAWLM/Swrn6bfQKX0WUl9F4nIbUbaMbvQhL5FbgCLcBGAsYHQ/s6000/_MG_8494.JPG" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3368" data-original-width="6000" height="225" src="https://1.bp.blogspot.com/-3VdfyKzrj1Y/YXmmHDi-7tI/AAAAAAAAWLM/Swrn6bfQKX0WUl9F4nIbUbaMbvQhL5FbgCLcBGAsYHQ/w400-h225/_MG_8494.JPG" width="400" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Nicotera kõige kõrgem vaateplatvorm Chiesa Madonna juurest</td></tr></tbody></table><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-nRMVNUz8GU0/YXmmcaEMaTI/AAAAAAAAWLY/MKZFGDIyPlMwSTelcZNvkEtKwi7BF5B2gCPcBGAsYHg/s4000/20211027_112648.jpg" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1800" data-original-width="4000" height="180" src="https://1.bp.blogspot.com/-nRMVNUz8GU0/YXmmcaEMaTI/AAAAAAAAWLY/MKZFGDIyPlMwSTelcZNvkEtKwi7BF5B2gCPcBGAsYHg/w400-h180/20211027_112648.jpg" width="400" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vaade Nicoterale ülalt alla</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-Glc3PrbUnh4/YXmmce0T4aI/AAAAAAAAWLY/jm6s1gOmQJso5hY9QEUr6RlRLYPD5odeQCPcBGAsYHg/s4000/20211027_113535.jpg" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1800" data-original-width="4000" height="180" src="https://1.bp.blogspot.com/-Glc3PrbUnh4/YXmmce0T4aI/AAAAAAAAWLY/jm6s1gOmQJso5hY9QEUr6RlRLYPD5odeQCPcBGAsYHg/w400-h180/20211027_113535.jpg" width="400" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vaade Chiesa Della Madonna Della Scala´le</td></tr></tbody></table><br /><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-qJ_lw5aWWaI/YXmmcfYogUI/AAAAAAAAWLY/S1iOOSTKVPM4NctWq7byEZwS0ZgX7c99QCPcBGAsYHg/s4000/20211027_114633.jpg" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1800" data-original-width="4000" height="180" src="https://1.bp.blogspot.com/-qJ_lw5aWWaI/YXmmcfYogUI/AAAAAAAAWLY/S1iOOSTKVPM4NctWq7byEZwS0ZgX7c99QCPcBGAsYHg/w400-h180/20211027_114633.jpg" width="400" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Mäest alla kodu poole</td></tr></tbody></table><br /><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-lLrFpXPryS8/YXmmcVRebxI/AAAAAAAAWLY/Kzq9ZQciwRAuZHv-cxGQpRmJvhIz1nq_wCPcBGAsYHg/s4000/20211027_145352.jpg" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1800" data-original-width="4000" height="180" src="https://1.bp.blogspot.com/-lLrFpXPryS8/YXmmcVRebxI/AAAAAAAAWLY/Kzq9ZQciwRAuZHv-cxGQpRmJvhIz1nq_wCPcBGAsYHg/w400-h180/20211027_145352.jpg" width="400" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Toolipõhja välja saagimine Maurizio töökojas</td></tr></tbody></table><br /><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-CoQoWBOf6_E/YXmmce3MoEI/AAAAAAAAWLY/8u7vbZI9j7kLB2xqjwqShfLtU9M9PlfZACPcBGAsYHg/s4000/20211027_165046.jpg" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1800" data-original-width="4000" height="180" src="https://1.bp.blogspot.com/-CoQoWBOf6_E/YXmmce3MoEI/AAAAAAAAWLY/8u7vbZI9j7kLB2xqjwqShfLtU9M9PlfZACPcBGAsYHg/w400-h180/20211027_165046.jpg" width="400" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Maurizio töökoja hoovis kasvavad mandariinid, granaatõunad ja pomelod</td></tr></tbody></table><br /></div><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-MseJOXDI27M/YXmnmBnJoAI/AAAAAAAAWLk/xqvenu64nOQmzZLfnGFhyXbBL4oGfwDUQCPcBGAsYHg/s4000/20211027_144125.jpg" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1800" data-original-width="4000" height="180" src="https://1.bp.blogspot.com/-MseJOXDI27M/YXmnmBnJoAI/AAAAAAAAWLk/xqvenu64nOQmzZLfnGFhyXbBL4oGfwDUQCPcBGAsYHg/w400-h180/20211027_144125.jpg" width="400" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Logistan toolijalgu, et neile liimi vahele panna</td></tr></tbody></table><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-w1WsEiV5tjw/YXmmAwk4HfI/AAAAAAAAWLI/7iA1V8cMKl0etV4hRIElyOddexSqUBd1QCLcBGAsYHQ/s6000/_MG_8484.JPG" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3368" data-original-width="6000" height="225" src="https://1.bp.blogspot.com/-w1WsEiV5tjw/YXmmAwk4HfI/AAAAAAAAWLI/7iA1V8cMKl0etV4hRIElyOddexSqUBd1QCLcBGAsYHQ/w400-h225/_MG_8484.JPG" width="400" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ja veel üks vaade alt üles Nicoterale poolel teel Nicotera Marinasse</td></tr></tbody></table><br /><p></p>Daisy Lappardhttp://www.blogger.com/profile/15624767643527121911noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11183525.post-45851988767075190412021-10-27T01:27:00.001+03:002021-10-27T09:14:16.415+03:00Kangekaelse teekond<p> Ilus elu siin Itaalia väikeses külakeses sai täna korralikult käima lükatud. Sõit siia kestis ikka tüütult kaua. Startisin kodust esmaspäeva varahommikul 4.10, Frankfurdis maandusime veidi peale kaheksat (meil oli juba üheksa siis). Frankfurt oli mattunud korraliku udupilve sisse.</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-rz0LW48ppNU/YXhzJZiUroI/AAAAAAAAWHQ/np4GEDvIyAolgO1LMHEuQ6lGPPE9NhRFgCLcBGAsYHQ/s2643/20211025_100723.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1189" data-original-width="2643" height="144" src="https://1.bp.blogspot.com/-rz0LW48ppNU/YXhzJZiUroI/AAAAAAAAWHQ/np4GEDvIyAolgO1LMHEuQ6lGPPE9NhRFgCLcBGAsYHQ/s320/20211025_100723.jpg" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vaade Frankfurdi lennujaama aknast</td></tr></tbody></table><br /><p>Uut lendu oodates saime osa ka narkokoera treeningust. Õppetöö käis ikka päris inimeste vahel, selles õiges keskkonnas.</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-V_ySPb3ZFPM/YXhz-nJJvII/AAAAAAAAWHY/I1AzntPueqAy7pNiJwLnFsBdVghOvsb5ACLcBGAsYHQ/s2643/20211025_105456.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1189" data-original-width="2643" height="144" src="https://1.bp.blogspot.com/-V_ySPb3ZFPM/YXhz-nJJvII/AAAAAAAAWHY/I1AzntPueqAy7pNiJwLnFsBdVghOvsb5ACLcBGAsYHQ/s320/20211025_105456.jpg" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Narkokoera treening</td></tr></tbody></table><p>Rooma jõudsime kolme paiku. Algselt oli plaan minna ka linna vaatama aga paraku sattusime pagasi uuele lennule saatmisega ummikusse. Iga kord kui küsisime väideti, et pagasit ei saa enne õhtut ära anda. Proovisime leida pagasihoidu, mis osutus parajaks pähkliks. Meid jooksutati ühes terminalist teise ja kui lõpuks õige koha leidsime võtsid hinnad lihtsalt jalust. Mõnes meis oli aga säilinud naiivne optimist ja umbes neljandat korda proovisime pagasit lennukisse sokutada. Ja see õnnestuski! Kell oli selleks ajaks aga julmalt kiiresti edasi kihutanud ja mõistsime, et Rooma linn jääb meil seekord vallutamata. Tiirutasime lennujaama ümbruses ringi ja imetlesime parklate vahelist haljasala.</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-YlIpLaz9Thg/YXh2lsNj5WI/AAAAAAAAWHg/BpzLXdiwJVoibe1IRhPSMXHro5crqMGOgCLcBGAsYHQ/s2643/20211025_180517.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1189" data-original-width="2643" height="144" src="https://1.bp.blogspot.com/-YlIpLaz9Thg/YXh2lsNj5WI/AAAAAAAAWHg/BpzLXdiwJVoibe1IRhPSMXHro5crqMGOgCLcBGAsYHQ/s320/20211025_180517.jpg" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Harilik maasikapuu Rooma lennujaama parklas<br /></td></tr></tbody></table><p> Lamaziasse saabusime peale 11 öösel ja oma uude koju alles kella ühe paiku (Tallinnas oli siis kell juba kaks öösel). Magama ei suutnud kohe jääda, pakkisime asju lahti ja käisime ahhetades toast tuppa. Hommikul seitsme ajal oli mu keha veel raske kui kivi ja silmad väsinud aga meel nii erk, et ajasin end voodist välja. Nüüd, valges nägin ikka uskumatult ilusat vaadet. Puhus tugev tuul aga õhk oli soe. Olengi Itaalias! Kas tõesti!</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-u1v_5W-NH8Y/YXh3if8eNuI/AAAAAAAAWHo/uAz80dYbP4QQXGmpT1iGW33t8IOftWN9QCLcBGAsYHQ/s2644/20211026_080020.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1189" data-original-width="2644" height="144" src="https://1.bp.blogspot.com/-u1v_5W-NH8Y/YXh3if8eNuI/AAAAAAAAWHo/uAz80dYbP4QQXGmpT1iGW33t8IOftWN9QCLcBGAsYHQ/s320/20211026_080020.jpg" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vaade rõdult</td></tr></tbody></table><p>Link videoga meie korterist:</p><p>https://photos.app.goo.gl/geZLF3sE5YCdAx3C7</p><p>Päev oli nii lummav ja igal hetkel ahhetama panev, et seda on võimatu kirjeldada. See tunne, kui tahad igal nurgal peatuda ja seda nähtut endasse ahmida, talletada ja jagada ning sa tead, et seda kõike on lihtsalt liiga palju aga ikkagi peatud, pildistad, ohkad õndsalt ja naudid. Ja see oli alles esimene päev!</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-V7BLuLCxlDU/YXh_soVS6wI/AAAAAAAAWIM/V7WYHeUc6sYexeps2aKnHQxvEH-wJvaLwCLcBGAsYHQ/s2643/20211026_174007.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1189" data-original-width="2643" height="144" src="https://1.bp.blogspot.com/-V7BLuLCxlDU/YXh_soVS6wI/AAAAAAAAWIM/V7WYHeUc6sYexeps2aKnHQxvEH-wJvaLwCLcBGAsYHQ/s320/20211026_174007.jpg" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Poolel teel mäest alla mere äärde</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-Q0PYGNm17A0/YXh_sv8XBcI/AAAAAAAAWIQ/anb-4v-BhFkKzz6qjlvOjfkx9OssCrHcACLcBGAsYHQ/s2643/20211026_175847.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1189" data-original-width="2643" height="144" src="https://1.bp.blogspot.com/-Q0PYGNm17A0/YXh_sv8XBcI/AAAAAAAAWIQ/anb-4v-BhFkKzz6qjlvOjfkx9OssCrHcACLcBGAsYHQ/s320/20211026_175847.jpg" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Restaureerimist vajav tool koos vaatega</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-Et30m1WEqLE/YXh5eT3FRgI/AAAAAAAAWH0/qkJzYDQibd8QuKUDV3QS_YbNBFjEswc2wCLcBGAsYHQ/s2643/20211026_153810.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="2643" data-original-width="1189" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-Et30m1WEqLE/YXh5eT3FRgI/AAAAAAAAWH0/qkJzYDQibd8QuKUDV3QS_YbNBFjEswc2wCLcBGAsYHQ/s320/20211026_153810.jpg" width="144" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vaade alt mere äärest üles Nicoterale</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-rDRDgd7KTGI/YXh5fNNEx0I/AAAAAAAAWH8/Q4WKGk7_eawHiDOo2rdKmRAWNKw7Hy6pACLcBGAsYHQ/s2643/20211026_170332.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1189" data-original-width="2643" height="144" src="https://1.bp.blogspot.com/-rDRDgd7KTGI/YXh5fNNEx0I/AAAAAAAAWH8/Q4WKGk7_eawHiDOo2rdKmRAWNKw7Hy6pACLcBGAsYHQ/s320/20211026_170332.jpg" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vaade restorani terrassilt, seal taga paistab Sitsiilia</td></tr></tbody></table><br /><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Daisy Lappardhttp://www.blogger.com/profile/15624767643527121911noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11183525.post-44572110809161014102021-10-22T22:25:00.000+03:002021-10-22T22:25:13.249+03:00Unistused saavad peagi teoksMinu vanavara huvi on tänasest jõudnud uuele tasemele. Vähe sellest, et ma antiikset mööblit restaureerin ja uhkelt teise ringi riideid kannan, ostsin täna endale ka <i>vintage</i> kohvri, ühe nunnu punase Samsonite. Oleks küll soovinud üht veel nunnumat helesinist aga sellel olid rattad katki, tuleb ennast punase lainele häälestada. Kohver ise on juba minu jaoks eriline teema, ma pole ka kunagi kohvriga reisinud, pole nagu õige mu jaoks. Asju pakkima asudes olingi kindel, et lähen seljakotiga, sest seljakott mul on aga kohvrit ju polnud. Seljakotti kapi otsast alla võttes oli aga selge, et mu asjad lihtsalt ei mahu ära. Plaanisin ju omatehtud veini kaasa võtta, kingituseks. Ja mu soe sinine hommikumantel peab ka ära mahtuma! Tööriided, peitlid, kingad... Nimekiri on üsna pikk.<div>Ahh, et kuhu ma reisin? Võiks öelda, et täitumas on üks mu suuri unistusi. Saan võimaluse elada mõnda aega võõrsil, ennast proovile panna hoopis teises keskkonnas. Teha tööd ja õppida Itaalias. Jah, nüüd see lõpuks ometi juhtub! Tänu <a href="https://harno.ee/erasmus-opiranne" target="_blank">Erasmus pluss õpirändele</a>. Juba esmaspäeval võtan oma punase kohvri ja istun lennukisse. Täpsemalt ootab mind ees kolm lendu. Tallinnast Frankfurti, edasi Rooma ja siis Lameziasse. Sealt sõidame edasi juba autoga, kuniks jõuame <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Nicotera">Nicoterasse</a>, kusagile sinna Itaalia saapaninale. Sellesse pisikesse Itaalia külakesse jään ma lausa kuueks nädalaks. Teen tööd mööblirestauraatori õpipoisina ehk teisisõnu lähen praktikale. <div>Olen ärevil ja elevil, veidike väsinud, sest enne sõitu tuli nii palju asju ette ära teha. Mu rokokoo diivaniga on ikka väga palju tööd, enne kui see ilmet hakkab võtma. Itaaliast tagasi tulles oleme kursusega juba polstriõpingutel. Kõikide tööde tegemiseks, mis veel karkassiga teha vaja, tuleb tunniplaani väliselt eraldi aeg kokku leppida. No küllap ma jõuan ikka selle diivani valmi teha :) </div><div>Täna aga puhkan, joon veel kodust rabarberi-pihlakaveini. Kuulan kuidas vihm vastu aknalauda peksab ja unistan oma uuest elust veidi soojemas kliimas, mägisemal maal ja sinisema mere ääres...</div></div>Daisy Lappardhttp://www.blogger.com/profile/15624767643527121911noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11183525.post-69925953200484905572020-08-28T08:30:00.000+03:002020-09-01T18:27:39.673+03:00Loksun või reisin<p> Loksun rongiga Türile. Seltsiks Kallelt laenatud raamat "Laevakokk Wend" Ja see on raamat, mis räägib minuga, vaikselt ja rahulikult. Selline mõnus kulgemise (nii elus kui merel) lugu on. Hea lugemine! Viib mõttes kaugele, kaugele ja ongi tunne nagu reisiks ise ka :)</p><p>Türile lähen enamasti töömõtetega. Olgu see siis akende restaureerimine või niitmine. Esimene on füüsiliselt lihtsam. Ja seda suurem oht on endale liiga teha. Pikalt sundasendis olles ja peas mõte - ma jõuan veel, veel jõuan, lõpeb tavaliselt kohutava seljavaluga. Siis, kui hetkeks pausi teen ja maha istun. Seljast käib raksak läbi. Kui hoogu satun istun liiga harva, peaks tihedamini, siis on selja seisundit parem hinnata. Sest tavaliselt avastan alles kas õhtul rongis või õe juures veini limpsides, et taaskord pingutasin üle. Muru niites seda hirmu ei ole. Niidan harva (kord paari nädala tagant) aga palju korraga, plats on meeletult suur. Kes käinud need teavad. Ja füüsilist jõudu kulub aina rohkem, sest üks niiduk, mis ise sõitis andis otsad. Teist peab pressima, lükkama, suruma läbi pehmeks muutunud maa ja kõrgeks kasvanud rohu. Igatahes muru niidan seni, kuni bensiin paagis otsa saab. Siis pean puhkama. Masin ka. Kahe masinaga oli hullem, siis niitsin kaks masinat tühjaks ja alles siis tegin pausi. Õnneks on suvi juba otsakorral, nüüd see muru enam nii kiiresti ei kasva. Õunu ka eriti pole, et see riisumise ja korjamise ja mahlapressimise mure jääb sel aastal vist ka väheseks.</p><p>Ehh, pole juba ammu reisinud aga nii väga tahaks! Minu otsad on lühikesed aga see eest pidevad. Vähemalt mulle endale tundub nii. Eriti suvel. Valdeku-Türi-Liiva. Või siis Pirita-Naissaar-Pirita. Niisama siki-sakitamine linnas, lahel. </p><p>Mõttes aga... eriti unes reisin ma aga pidevalt. Vahel pean ennast unes lausa näpistama, kuigi sellest pole mingit kasu. Näiteks ütlen endale unes: "See on liiga äge, et olla päris. Uskumatu, et see pole uni!" Ja ei taipa, et tegelikult see siiski on uni. Teinekord jälle tajun, et näen und ja korrutan endale, kas pole äge, et mu aju suudab nii imelisi maastike luua, nii põnevat arhitektuuri, Ja kõige kinnituseks vaatan hoolega üles-alla, vasakule ja paremale ning liigun selles enda loodud maailmas rahulikult ringi. Kui ma suudan peale ringi jalutamist samasse punkti tagasi tulla (samasugusesse kohta, ruumi vms) siis võin endale patsu lüüa, ma suudan seda! Ma suudan oma unedemaailma perfektselt kontrolli all hoida. Seniks, kuni reisile ei saa peab neist unereisidest piisama. Ja raamatutest. Järgmine, mille ette võtan on Uku Randma merereisist. Juba ootan :)</p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Daisy Lappardhttp://www.blogger.com/profile/15624767643527121911noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11183525.post-11252338703870696162020-08-23T15:36:00.006+03:002020-08-23T20:34:36.662+03:00Ühe lusika olen teinud ja leeriski käinud<p> Suvi on läinud nagu lennates! Olen saanud teha tööd aga muidugi ka sooja päikest, tuult ja merd nautinud.</p><p>Aga purjetamisega on sel aastal hästi olnud. Kuigi suve algul oli seis ikka väga nutune, kui laeva pehkinud vööri remonditi. Pikalt ilma ninata Triini nuttis ikka suure suuga. Õnneks sai kõik korda ja uus nina on endisest kenam :) Sõite on olnud nii kiiremaid kui ka aeglasemalt loksumist. Aeglase loksuga on hea ujumas käia, kiirega ei saa, tõmbaks vist ribadeks. Kuna ma ise väga hea ujuja ei ole (natuke koera ja tibake selili on pigem sulistamine kui oskus ujuda), siis purjeka taga slepis sõit on minu parim võimalus ujumiseks. Tuleb lihtsalt pea veest väljas hoida, kerge sirutus ja aeg-ajalt paar tõmmet kätega. Naudin iga kord, kui vesi ja tuul vähegi lubavad vette hüpata.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-Hi-TKfrzyrI/X0KiN1nM_dI/AAAAAAAANUM/Uco9TOKbOVYlJoBWaOriL4twbTd6FBPUACLcBGAsYHQ/s3072/triiniga_merel.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1024" data-original-width="3072" height="213" src="https://1.bp.blogspot.com/-Hi-TKfrzyrI/X0KiN1nM_dI/AAAAAAAANUM/Uco9TOKbOVYlJoBWaOriL4twbTd6FBPUACLcBGAsYHQ/w640-h213/triiniga_merel.jpg" title="Triini taga slepis ujumine. Pildid tegi Kalle, tänud!" width="640" /></a></div><br /><p></p><p>Tööga, päris palgatööga on hetkel väga vaikne. Võiks lausa öelda, et olen jälle töötute ridades. Tegemisi õnneks jagub ja olen saanud koolis õpitud harjutada. Pisemaid nikerdamisi ja kerget remonditööd. Vanade akende taastamine on selle suve üks nauditavamaid projekte olnud. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-QjzbplDUMqQ/X0KkrOyX_WI/AAAAAAAANUY/Eeu5p98DrVQN9T4TBkKnm8pM_3VqwdepQCPcBGAsYHg/s4096/IMG_20200627_123710.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2304" data-original-width="4096" height="360" src="https://1.bp.blogspot.com/-QjzbplDUMqQ/X0KkrOyX_WI/AAAAAAAANUY/Eeu5p98DrVQN9T4TBkKnm8pM_3VqwdepQCPcBGAsYHg/w640-h360/IMG_20200627_123710.jpg" title="Kuumapuhuriga aknalt värvi koorimine ja suvine kuumalaine on kui kokku loodud :)" width="640" /></a></div><p></p><p>Kooli praktika kaugel Torinos jäi küll koroona tõttu ära aga palju sai ka kodus teha. Meistri juhendamisest tundsin küll puudust. Sest ega iseõppimine, raamatud, videosillad või youtube saa asendada töötamist kogenenud juhendaja käe all. Seda tööd, mis natuke raha ka sisse tooks peab aga ilmselt veel kaua otsima. Enese reklaamiks võin öelda, et mitte küll lusika aga ühe Tudori roosi olen teinud ja kooliski käinud, Ehituskoolis. Sügisel jätkan õpinguid aga nüüd juba mööblirestauraatori erialal. Olen ise väga põnevil, näis mida need aastad uuel erialal ja vanas koolis ka toovad...</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/--cMTQ-AZb24/X0KmAhOrGFI/AAAAAAAANUk/LgHz49Flb2wHvB7I2rFZH4SESqjQEv2NACLcBGAsYHQ/s2048/roosid_tudor.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1028" data-original-width="2048" height="321" src="https://1.bp.blogspot.com/--cMTQ-AZb24/X0KmAhOrGFI/AAAAAAAANUk/LgHz49Flb2wHvB7I2rFZH4SESqjQEv2NACLcBGAsYHQ/w640-h321/roosid_tudor.jpg" title="Kipsiga maalitud ja pirnipuust nikerdatud Tudori roosid" width="640" /></a></div><p>Restaureerimine on ala, mis lihtsalt kõnetab mind. Eelkõige see puidu osa ehk nikerdamine, lõikamine, lihvimine jne. Kõige keerulisem saab ilmselt olema nende õigete esemete leidmine, mida koolis ette võtta. Kahe aasta peale on vaja kokku viis mööblitükki.</p><p>Siit ka palve, et kui kellelgi on toanurgas mõni parandamist, taastamist vajav ja antiiksemat sorti mööbliese, andke teada! Teen korda, koolis, meistri valvsa silma all. Üks kapike mul vist (?) juba on. Aga see selgub septembris. Ese peab olema vähemalt 50 aastane. Ma pole sada protsenti kindel, et see kapike pädeb. Loodan siiski et mahub ajaraami ja saan sellega tööd alustada. Sest kapp on kenake, nikerdustega ja puha :) Võiks olla küll vähemalt viiekümnene aga ehk on ka tiba vanem.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><p style="text-align: left;"></p></div><br /><p></p>Daisy Lappardhttp://www.blogger.com/profile/15624767643527121911noreply@blogger.com0Tallinn, Eesti59.436960799999987 24.753574731.126726963821142 -10.402675299999999 87.747194636178833 59.9098247tag:blogger.com,1999:blog-11183525.post-32930528905698214002020-04-12T11:16:00.003+03:002020-04-12T11:31:11.884+03:00Poeskäik nagu sõjaretk<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-mN38ydC-Xhs/XpLOTUEBHQI/AAAAAAAAKaw/_WJoiyOKkPYrU3tdfiMD0GvjGEMBJj3fACKgBGAsYHg/s1600/IMG_20200412_104138.jpg" imageanchor="1"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="1600" height="225" src="https://1.bp.blogspot.com/-mN38ydC-Xhs/XpLOTUEBHQI/AAAAAAAAKaw/_WJoiyOKkPYrU3tdfiMD0GvjGEMBJj3fACKgBGAsYHg/s400/IMG_20200412_104138.jpg" width="400" /></a></div>
Poodi minekust on saanud tänaseks hirmutav ettevõtmine, nagu sõtta läheks, ainult vaenlane on nähtamatu. Hiljem kodus kuuled peas nagu pommi tiksumist ja ootad, et kas plahvatab või iķkagi luulud...<br />
No vähemalt nii tunnen end mina. Kodu lähedal Maximas olen rahulikum aga eile käisin Selveris. Tahtsin punast kapsast, et mune värvida. Pidavat ilusa sinise saama. Ilu nimel riskime!<br />
Läksin rattaga, ühistransport on hetkel minu jaoks välistatud. Ei julge! Kotis olid kaasas isetehtud mask, kummikindad ja desovahend. Maski tegin ühest fiiber kangast käterätikust, mingi reklaamkingitus - õllepudeli pildiga, sellega oli nii ehk naa veider randa minna. Firma nimi ka suurelt üle terve lina. Sobis küll katki lõikuda ja maskideks õmmelda. Ehk siis varustus oli täitsa OK mu meelest.<br />
Poe ees kindaid kätte ja maski ette pannes tunnen end veel vaprana. Plaan on ka selge, mida osta et aga ruttu välja saaks. Esimene takistus ootab mind aga kohe väravas - korve ei ole. Mitte ainsatki, kärusid ka mitte. Lähen kassade juurde otsima aga tühjus, korve netu. Kõmbin siis nõutult tagasi ja märkan, et kõigil ostjatel on kärud. No käru ma ei vaja, paar asja vaid aga eks võtan siis käru. Veidi ootamist ja peagi tuligi kärumees umbes kuue käruga. Selge, limiteeritud see kärundus siin!<br />
Juurikate vahel suutsin veel mõelda aga mida samm edasi seda udusemaks kõik muutus. Vastutulevad ostjad olid enamasti näo maskide taha peitnud, silmad paistsid nüüd neil kuidagi eriti suured ja hirmsad... Kõndisid must kaarega mööda, vastasin samaga. Leti taga kandsid müüjad näo ees visiire, mõned aga maske. Hakkas veidi õudne. Ajutegevus aeglustus... Mida ma ostma pidin?<br />
Puhastusvahendite letis leidsin ühe, mis sobis - hävitab baktereid ja viiruseid! Hind kaks koma midagi. Otsariiulis oli selle pudeli kõrvale tõstetud aga uus, täiesti tutikas toode. Sildil kirjas viirusetõrje või muu sarnane, selleks hetkeks oli mul aju juba lühises, tekst ei jäänud meelde. Hind aga oli 12 eurot kopikatega!!!! No küll aga röövivad! Ei hakanud pakendeid ja koostist võrdlema. Mul oli juba õige asi kärus. Haarasin veel asju, mida (vist ?) oli vaja ja kiirelt väljapääsu poole.<br />
Kassade ees olid klaasid ja luugid, kassatädil visiir ja kindad. Avastasin, et olen partnerkaardi maha unustanud. Mul on nüüd rahakoti asemel zippkott, kus vaid pangakaart, aitäh- ja rimi kaart. Et oleks vähem puhastamist pärast. Selverisse pole ammu sattunud, seepärast pole ka partnerkaarti sinna pannud. Ok, elame üle.<br />
Ratta juures selgub, et asjad ei mahu ära. Lähen närvi, topin ja pakin aga saiapäts jääb ikka korvist välja upitama, seljakott on ebamugavalt punnis ja liiga raske, desovahendi pudeli kinnitan pakiraami külge. Loodan, et maha ei libise. Sõidan ettevaatlikult.<br />
Koju jõudes toimub aga murdumine. Pingelangus või midagi sellist. Ratast tuppa sikutades jääb jõust puudu. Kotid on ju ka ja ratas tundub täna kuidagi eriti raske. Käin torisedes mitu korda üles alla, õnneks on esimene korrus. Ei laps ega ema saanud aru, et abi vajan.<br />
Vaatan jõuetult poekotte, loobin poekraami kraanikaussi ja pritsin neile desovahendit, juurikatele aga rohelist seepi, hõõrun hoolikalt kõik pinnad üle ja lasen laagerduda. Toiduained passivad nüüd mõnda aega kraankausis karantiinis. Saan aru, et külmutatud tooted hakkavad juba üles sulama. Aga kuidas ma neid nüüd loputan? Tavaliselt lasen kiles ja purgis tooted peale desovehendis hoidmist kuuma veega üle. Klomp tõuseb kurku. Kurjustan lapsega, et miks ta mulle appi ei tulnud kui kutsusin. Nüüd on kõik sulanud. (Enne tuppa tulekut riputasin lindudele uusi rasvapalle, see võttis ka oma aja.) Laps vabandab, et ei saanud aru. Nuuksatan. Pisar tikub silma. "Vastik koroona, vihkan seda! Vihkan!" ütlen ma tigedalt, endal silm juba märg. Laps noogutab: "Ma lähen teinekord ise poodi, kui see sinu jaoks nii stressi tekitav on!" " Ei, seda ma ei saa lubada, sina ei pea riskima!" keelan ma teda ja kuidagi kurb hakkab. Miks peab teismeline mind lohutama, mina olen ju ema. Vastupidi peaks olema. Hoian end tagasi, neelan pisara alla ja pesen edasi. Puhastan toidud, viskan kilekotid pakendite kasti. Puhastan koti, pangakaardi, mask pessu, võtmed puhtaks, telefon, ratta lenksud, kõik kohad kust ratast tassides kinni hoidsin... Pagan, rattalukk ka ju veel! Ukselingid, käed, käed... Lõpuks istun diivanile ja värisen, käed on karedad, kassi kriimud punetavad, kreemitamine ajab kipitama. Panen vist enne joodi, siis kreemi. Peas vasardab, kas sai ikka kõik puhtaks? Kas ikka sai...<br />
Poeskäik on selleks korraks läbi :)Daisy Lappardhttp://www.blogger.com/profile/15624767643527121911noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11183525.post-33734044641847470362020-04-07T23:39:00.000+03:002020-04-07T23:39:40.656+03:00Lapsepõlve süütud salmid<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-8ea2jRsZLc0/XozkfChwu6I/AAAAAAAAKXs/pPhljJaXUvQQJU7-A54F3U9OO_vQkAhhgCLcBGAsYHQ/s1600/self_isolation.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="969" data-original-width="1600" height="241" src="https://1.bp.blogspot.com/-8ea2jRsZLc0/XozkfChwu6I/AAAAAAAAKXs/pPhljJaXUvQQJU7-A54F3U9OO_vQkAhhgCLcBGAsYHQ/s400/self_isolation.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<br />
Üks hele-valge tuvi<br />
lendas üle Inglismaa<br />
Inglismaa oli lukku pandud<br />
luku võti katki murtud<br />
mitu seppa<br />
peavad seda parandama<br />
seda ütled sina<br />
vana tatinina!<br />
<br />
<i>Tähelepanu! Aevastades või köhides varja nägu küünarnuki või taskurätiga, võimalusel kanna kaitsemaski! </i><br />
<i><b>#püsikodus</b></i><br />
<br />
Punaste pükstega politsei<br />
ütles mulle: "Idi damoi!"<br />
Mina ei mõistnud seda keelt<br />
keerasin selja ja näitasin keelt...<br />
<br />
<i>Uudised! Belgias on sülitamine politsei pihta nüüdsest rünnak ohtliku ainega</i><br />
<i><b>#püsikodus</b></i><br />
<i><br /></i>
Uka-uka mina prii!<br />
<br />
<i>Teadeanne! Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1684 COVID-19 viiruse testi, millest kaks protsenti ehk 42 osutusid positiivseks.</i><br />
<i><b>#püsikodus</b></i><br />
<br />
<br />
<br />
<br />Daisy Lappardhttp://www.blogger.com/profile/15624767643527121911noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11183525.post-85934036751176000972020-03-12T09:12:00.000+02:002020-03-12T09:48:29.127+02:00Hirmul on suured silmadMul on hirm ja masendus trügib ka peale. Koroonaviirus puudutab mind väga isiklikult. Esiteks on suure küsimärgiga minu unistus elust ja tööst Itaalias sel kevad-suvel. Teiseks on mu lähedaste hulgas kaks riskirühma kuuluvat, üks vanem inimene koos kõigi oma haigustega ja üks noor aga rase. Oma teismelise pärast muretsen ma ka. Kuigi rohkem tema organiseeritud koolis toimuva ürituse tõttu. Kas lubatakse teha või mitte.<br />
<br />
Kõigele ja kõigile mõeldes olen pannud ennast pooleldi karantiini. Ühel sünnipäeval käies tegin küll vaprat nägu aga sisimas värisesin. Teel peole mõtlesin, kas peaks ikka sünnipäevalast kallistama. Mõtlesin aga siis unustasin. Inimesi nähes läks meelest, embasin ka neid keda ammu näinud polnud. Kohtudes ja lahkudes.<br />
Aga õlut pudelist juua ei tihanud. Palusin kannu, mitte klaasi valada. Enne sööki koukisin kotist desovahendi välja ja vaikselt laua all puhastasin käed. Kuidagi piinlik oli see mu hirm. Sularaha vastu võttes olen ka hakanud käsi puhastama, võimalusel maksan kaardiga.<br />
<br />
Üks teine sõber kutsus nädalalõppu veetma. Jah, muidugi! Olin veel sünnipäeva õlleuimas. Hommikul aga tekkis hirm. Ta tuli ju äsja Itaaliast. Vaatasin kalendrit, ok kaks nädalat on vist täis aga... Nii napilt. Ei, ei, ei! Ma ei saa riskida! Ma ei Ma ei taha pärast ise kaks nädalat peidus olla ja oma lähedastest eemale hoida. Ma hakkasin teda lausa kartma, nagu pidalitõbisest mõtlema. Hubane õhtu oli välistatud. Kohtumist ära öeldes tundsin end tõeliselt tobedana. Sain pärast sõnumites kaks totakat videot koroonapaanikast. Ahhaahaa!<br />
<br />
Mul oli Toiduakadeemia kinkekaart, teisipäeval pidi toimuma ühiskokkamine. Olin kõhklev. Tegemist oli kingitusega, rahalist kahju ma ei kannataks. Aga... Ma tahtsin minna. Arutasin tütrega, et tea kas need, kes sinna tulevad on ikka mõistlikud. Pesevad hoolega käsi ja kui on reisilt tulnud, siis jäävad koju. Kujutasin juba ette, kuidas ma ei julge koos tehtud toitu maitsta. Kõhklustest päästis mind aga kõne Toiduakadeemiast - üritus lükkub edasi, teadmata ajaks. Kokk olevat haige. Ohkasin kergendatult. Üks mure vähem!<br />
<br />
Kooli praktika Torinos teeb mind aga kõige murelikumaks. Peaksime sõitma aprilli lõpus, tagasi juuni alguses. Lennupiletid ja korter on juba olemas. Teisipäeval toimub koolis koosolek. Kas räägitakse meie tulevasest tööandjast või praktika ära jäämisest, seda ma veel ei tea. Ma ise loodan, et see on alles nii-iiiii kaugel, et selleks ajaks on olukord ehk rahunenud. Või et selleks ajaks on igal pool sama seis ja pole vahet kas olla siin või Itaalias. Ka see on võimalus.<br />
Vaatasin Airbnb-st kuidas on korterite hinnad Torinos kukkunud. Korter mida me toona ei võtnud aga mis oli meie teine valik on hetkel 1000 eurot odavam. Ja vaatasin seda mõttega, et kui meist kolmest üks peaks põnnama lööma ja reisist loobuma.<br />
<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-uVozd9tSDOg/XmniRJQBVjI/AAAAAAAAKBw/quR8N7Uc4PQVpur7_f3_LadZzrI96n3lgCKgBGAsYHg/s1600/IMG_20200312_091650.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="900" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-uVozd9tSDOg/XmniRJQBVjI/AAAAAAAAKBw/quR8N7Uc4PQVpur7_f3_LadZzrI96n3lgCKgBGAsYHg/s320/IMG_20200312_091650.jpg" width="177" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kodused varud...</td></tr>
</tbody></table>
<div style="text-align: left;">
Ma püüan olla rahulik, pesen käsi ja puhastan telefoni. Isegi fotoka puhastasin peale seda, kui olin üht meest pildistanud ja talle kaamerast pilte näidanud. Kaamera oli ju tema käes vahepeal ja kes teab kus need käed on olnud...</div>
<div style="text-align: left;">
<br /></div>
<div style="text-align: left;">
Pühapäevaks on pilet ooperisse. Ma pole enam vaimustatud mõttest sinna minna. Mida ma lõpuks teen, ei tea. Tund haaval tuleb uusi ja hullemaid uudiseid...</div>
<div style="text-align: left;">
Mõnes mõttes ma loodan, et teater tühistab etenduse ja ma ei pea ise seda otsust tegema...</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
Daisy Lappardhttp://www.blogger.com/profile/15624767643527121911noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11183525.post-26536989654884717982020-01-26T09:51:00.002+02:002020-01-26T10:57:24.683+02:00Stucco on mu südame võitnud!<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-S5aW4Dsduj0/Xi1JYFA36rI/AAAAAAAAJjE/kMde5jAzP-oVB6zpyEg0oF7_ZSxMC28xwCLcBGAsYHQ/s1600/303709734082211.png" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="480" data-original-width="510" height="188" src="https://1.bp.blogspot.com/-S5aW4Dsduj0/Xi1JYFA36rI/AAAAAAAAJjE/kMde5jAzP-oVB6zpyEg0oF7_ZSxMC28xwCLcBGAsYHQ/s200/303709734082211.png" width="200" /></a>Aga kes on küll see võluv itaallane, kes ühel asjalikul põhjamaa naisel jalad alt lõi? Või kuidas ma ta leidsin? Ojaa, Itaalia, sinna pole veel jõudnud aga peagi olen ka mina seal. Ettevalmistused juba käivad. Ikka selleks, et kohtuda Stuccoga :)<br />
<i>Stucco</i> on itaalia keeles kips või krohv. Stucco all mõeldakse aga kõiki neid ohtraid kaunistusi, mida kasutatakse palju lagede juures aga ka mujal interjööris, hoonete fassaadidel ja isegi mööblil.<br />
<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><div class="MsoNormal" style="text-align: right;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-gApT54zz808/Xi1QrtKW4wI/AAAAAAAAJj0/rm2AGR6Ny70_HdE9Qx_BMy4SxTe5flsQgCKgBGAsYHg/s1600/IMG_20200108_171537.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="1600" height="180" src="https://1.bp.blogspot.com/-gApT54zz808/Xi1QrtKW4wI/AAAAAAAAJj0/rm2AGR6Ny70_HdE9Qx_BMy4SxTe5flsQgCKgBGAsYHg/s320/IMG_20200108_171537.jpg" width="320" /></a></div>
</td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kipsist aluse tegemine</td></tr>
</tbody></table>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-1skhUxGGH-U/Xi1QxhCNKPI/AAAAAAAAJkA/vt31YPw8YUoucKetJrJ3hvs3PEcGOzXpACLcBGAsYHQ/s1600/savist_mudel_enne_valamist.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1067" data-original-width="1600" height="213" src="https://1.bp.blogspot.com/-1skhUxGGH-U/Xi1QxhCNKPI/AAAAAAAAJkA/vt31YPw8YUoucKetJrJ3hvs3PEcGOzXpACLcBGAsYHQ/s320/savist_mudel_enne_valamist.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Savist mudel on viimaks valmis, ümber ehitatud kindlus ka</td></tr>
</tbody></table>
<span style="text-align: start;"></span></div>
<div style="text-align: right;">
Olemegi oma koolitöödega liikunud <i>stucco</i> ehk eesti keeles stukkdekoori juurde. Ühe laeroseti valmimise protsess on pikk, nii palju etappe aga ääretult põnev! Neli koolipäeva kulus ainuüksi mudeli vormimiseks. </div>
<span style="text-align: start;"><div style="text-align: right;">
Esmalt aga valasime kipsist aluse. See on ikka üks paras mökerdamine. Kipsi segatakse paljaste kätega ja visatakse siis laua peale, et sellest kiht-kihi haaval üks kena ketas voolida.Väga lõbus :) <table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-Ef9cy-OV3x4/Xi1Qwz2sYxI/AAAAAAAAJkQ/G5sKqej5JYEq1fyZZYtZKAZiUytycIWIwCEwYBhgL/s1600/vinamoldi_valamine.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1033" data-original-width="1600" height="206" src="https://1.bp.blogspot.com/-Ef9cy-OV3x4/Xi1Qwz2sYxI/AAAAAAAAJkQ/G5sKqej5JYEq1fyZZYtZKAZiUytycIWIwCEwYBhgL/s320/vinamoldi_valamine.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vinamoldi valamine</td></tr>
</tbody></table>
<br />Siis, kui kipsist alus on valmis ja tahenenud, saab hakata saviga mängima. Ajalooliselt on üks levinumaid motiive akantuse leht. Ja minu sooviks oli oma töös just seda kasutada. Uurisin erinevaid fotosid, jooniseid ja dekoore aga lõpuks tegin ikka omamoodi. Visandasin siis ühe lehekese ja püüdsin joonist jälgida aga tuli ikka umbes-täpselt. Idee poolest oleksin pidanud kaks lehemotiivi jaotama ringi ühe veerandi peale aga leht tuli plaanitust suurem ega mahtunud ära. Uus plaan oli mudel poole ringi peale ehitada. Savitööd sai selle võrra küll rohkem aga nagu hiljem selgus, siis pärast oli jälle kergem.<br /> </div>
</span><table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-JDHuCXd_bKE/Xi1Qyff5YDI/AAAAAAAAJkU/Xu_C8USjSGQD5XrwgJApW98eHDkyBWSRACEwYBhgL/s1600/vinamoldi_vorm.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1067" data-original-width="1600" height="213" src="https://1.bp.blogspot.com/-JDHuCXd_bKE/Xi1Qyff5YDI/AAAAAAAAJkU/Xu_C8USjSGQD5XrwgJApW98eHDkyBWSRACEwYBhgL/s320/vinamoldi_vorm.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vinamoldist vorm on valmis</td></tr>
</tbody></table>
<div style="text-align: right;">
Viimaks sain mudeli valmis, ehitasin sellele savist kindluse
ümber ja valasin vinamoldi täis. Selle otsa veel kipsist kaas ja nüüd tuli vaid
loota, et vorm saab korralik. Vinamold tahenes ja oligi mul valmis saanud kena
vorm. Vorm millesse sai hakata kipsi valama. Mõned valamise jäljed küll
tekkisid aga õhumulle või muid vigu õnneks polnud.</div>
<div style="text-align: right;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: right;">
Tuli aga jälle kätega kipsi segada ja läks valamiseks.
Valasin neli toorikut. Kaks koolile ja kaks koju. Et kui juba nii palju
vaeva on nähtud, siis võib ju endale ka ühe roseti valmistada. Kusagile ma
selle ikka riputan või kleebin siiski lambi ümber, kus on ta õige koht. Eks
näis.<o:p></o:p></div>
<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-xyqfQUDCILQ/Xi1QxTROCJI/AAAAAAAAJkQ/noRCjzfdJgsKVJE7fZmVSZlRmmO5TMt7ACEwYBhgL/s1600/kipsist_poolikud.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1150" data-original-width="1600" height="230" src="https://1.bp.blogspot.com/-xyqfQUDCILQ/Xi1QxTROCJI/AAAAAAAAJkQ/noRCjzfdJgsKVJE7fZmVSZlRmmO5TMt7ACEwYBhgL/s320/kipsist_poolikud.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kipsist rosetitükid on valmis ja ootavad kokku liimimist</td></tr>
</tbody></table>
<div class="MsoNormal" style="text-align: right;">
Nüüd jääb veel viimistlus. Need kaks poolikut tuleb omavahel
ühendada, liitmiskoht ära peita. Siis värvimine ja kuldamine. See viimane mulle
idee poolest väga ei istu. Kuldlehtede kinnitamine on ju põnev töö aga mulle
kuidagi ei meeldi see valge kipsi ja kulla kooslus. Võib olla jääb täitsa kena,
eks näis.<br />Igatahes on kooli minna alati põnev. Ja väga raske on sealt
koju ära tulla. Nagu magnetiga tõmbab mind sinna :)</div>
<div class="MsoNormal">
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal">
<b>Stucco mu arm!</b><o:p></o:p></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div style="text-align: left;">
</div>
<div style="text-align: left;">
</div>
<div style="text-align: left;">
<br /></div>
<div style="text-align: left;">
</div>
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<div style="text-align: right;">
</div>
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
Daisy Lappardhttp://www.blogger.com/profile/15624767643527121911noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11183525.post-54866176183789650742019-11-07T17:19:00.000+02:002019-11-07T17:19:02.307+02:00Miks ma puhata ei oska?Uute alguste erutavast ja õndsast tundest on saamas argipäev. Õnneks pole see mulle halli laviinina kaela langenud aga ma juba kuulen selle aegamisi valjenevat mühinat. Mõni päev ongi juba üleni hall aga õnneks mitte negatiivses tähenduses. Pigem vajub see mulle peale nagu vana soe pleed kodusel diivanil. Turvaline ja tuttav, veidi kulunud aga oma. Turvalist rutiini tunnen eelkõige digiteerimise töös. Kuigi iga ese on minu jaoks uus, teen nende pildistamisel palju sarnaseid liigutusi. Asjad on paika loksunud ja see mõnus tunne "kõik töötab" muudab mu töö automaatsemaks. Mõnes mõttes ka igavamaks. Aga ma teen seda vaikselt, tükkhaaval nagu mulle asju ette antakse ja päeva lõpus loen tibud üle, panen kenasti kirja ka. See numbrite virr-varr on aga üsna tüütu. Museaalide nimed-numbrid on nagu mingi salakeel mille selgeks saamiseks pole mingit lootust. <div>
Kool tasakaalustab suurepäraselt seda vaikset tiksumist. Uued teadmised, olgu siis teoorias või praktikas hoiavad virgena. Loen viimasel ajal nii palju uut ja põnevat. Arhitektuurist ja mälestistest ja ajaloolistest ehitusmaterjalidest. Isegi keemilised valemid haaravad mind endasse. Huvitav, kas mul on mingi õppimise nälg või millest see tuleb?! </div>
<div>
Siis on päevi, mil pole tööd ega kooli, on lihtsalt üks ootamise aeg. Kas siis on puhkus? Mõnes mõttes küll. Aga kui sul pole nendeks päevadeks plaani, siis tundub see lihtsalt laisklemine. Aja surnuks löömine. Tööluus või popi tegemine. Käid mööda tuba rahutult ringi ja mõtled, mida teha. Kas on võimalik kuidagi ette puhata? Kui saaks need haigutatud päevad tükkideks teha, purki panna. Ning siis, kui tõesti vaja, sahvrist välja võtta. Kui saaks... Miks ma aga puhata ei oska? Miks ma otsin endale õigustusi kui niisama kodus olen? Kas tuleb see aastatepikkusest palgatööst, kui puhkus tuligi alati just õigel ajal või lausa viimasel hetkel ja sa nautisid seda täiega. Teadlikult. Ja see rahulik kodus olemine teeb kohutavalt laisaks. Sest palju töid, mida võiks kodus ära teha, lükkan millegipärast edasi. Näiteks veinide pudelisse villimine või sahtlite korrastamine või riiete parandamine. Lihtsalt ei viitsi. Logelen niisama. Vähemalt mõnda aega :) </div>
<div>
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-dhLkKm5pcj4/XcQzPyJ65pI/AAAAAAAAIoE/UltXnymeMJc8IgbwRU9LiXO65G7GU36fwCLcBGAsYHQ/s1600/IMG_20191031_225159.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="753" data-original-width="1338" height="180" src="https://1.bp.blogspot.com/-dhLkKm5pcj4/XcQzPyJ65pI/AAAAAAAAIoE/UltXnymeMJc8IgbwRU9LiXO65G7GU36fwCLcBGAsYHQ/s320/IMG_20191031_225159.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><br />#Puitarhitektuurikonverents</td></tr>
</tbody></table>
<div>
Ega ma nii väga kodus ka passinud. Käisin fotonäitustel ja muuseumides ja kunstisaalides kondamas. Ühe koolipäeva olime kursusega puidukonverentsil. Ettekandeid oli seinast seina. Räägiti üliigavat reklaamijuttu ja väga põnevat juttu tõesti eriliset arhitektuurist. Oli ka uskumatult naljakaid esitlusi, sest arhitekt ei ole alati jutumees :) Ja kui siia veel lisada sünkroontõlget teinud naisterahva uskumatult labane kõnepruuk, sai kokku paras meelelahutus. Õhtu ei tahtnud kuidagi lõppeda, sest pärast oli auhinnagala ja vein. Me jäime oma pundiga ühe laua taha lobisema ja pildil olev seltskond oli endale paar tooli ja mõned veinipudelid lohistanud. Lava oli ka juba kokku pakitud, kõik toolid ja lauad ka. Need toolid ja meie laud olid ainsad, mis õhtuks veel pakkimata jäid. Väga mõnus tiksumine oli :)</div>
<div>
</div>
<div>
Rahutu hing nagu ma olen, ootan juba uut nädalat. Sest siis algab jälle kool. Digiteerimine läheb ka edasi aga seda ma nii suure elevusega ei oota. Näe, juba ongi laiskus sisse pugenud! Koolis ehitasime viimati karniisi, see pole veel päris valmis. Jäänud on veel viimased tõmbed, viimistlus ning siis peaks tulema värvimise kord. Pean leidma sobiva trafarett mustri mida seinale maalida. Valik on meeletult suur ja samas nii väike. Šabloon tuleb ju ise teha ja muster võiks olla ikkagi ajalooline, mitte lihtsalt ilus. See kõik on nii põnev! Saaks juba värve segada! </div>
<div>
<br /></div>
Daisy Lappardhttp://www.blogger.com/profile/15624767643527121911noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11183525.post-66980228659823840252019-09-20T15:58:00.000+03:002019-09-20T15:58:19.909+03:00Lubimördiga energiat kogumasSel aastal olen palju uut õppinud. Ettevõtlusega alustamine oli suur samm, hetkel tundub, et püsin pinnal :) Siis see digiteerimine, õpin iga päev. Aga nüüd, sügisel sai minust õpilane ka Tallinna Ehituskoolis, erialaks restauraator-viimistleja. Miks ehitus? No need kes mind kauem tunnevad, need teavad kui väga mulle remonti teha meeldib. Ja kui veel on midagi sellist nagu savi- või lubikrohv. Ning kuna mul kodus hakkavad vabad pinnad otsa saama ja hetkel pole ka ühtki vana maja, mida saaks korrastada, siis koolis on see võimalus. Eks uuel suvel saan ennast, juba veidi targemana, jälle kellelegi appi pakkuda :)<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-VtarQYfNqBA/XYS03B41IiI/AAAAAAAAHxo/fiWq4jVzjjsFJlzIh4vJEz1IHjuYk8Z8QCKgBGAsYHg/s1600/IMG_20190918_152714.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img alt="" border="0" data-original-height="900" data-original-width="1600" height="225" src="https://1.bp.blogspot.com/-VtarQYfNqBA/XYS03B41IiI/AAAAAAAAHxo/fiWq4jVzjjsFJlzIh4vJEz1IHjuYk8Z8QCKgBGAsYHg/s400/IMG_20190918_152714.jpg" title="kellud" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vasakult paremale: Veneetsia kellu, krohvikellu, müürikellu ja pottsepa kellu</td></tr>
</tbody></table>
Peale tööd veel ka kooli minna, see tundus alguses imelihtne. Meenus EKA aeg ja kuigi mõnes loengus kippus uni peale (väsimus pluss uinutava häälega lektor) siis läksid need neli aastat nagu lenneldes. Ok, mitte ainult kippus uni peale aga ma ikka magasin ka mõnes loengus. Nüüd on aga vaid aastake pingutust, ise ka suurem ja tugevam :) Veidi läksin alt selle mõistega õhtune õpe. No minu jaoks algab õhtu ikka viie-kuue ajal. Aga paraku tuleb koolis olla juba kella kahest, mis on ju lõuna aeg! Aga ma saan hakkama. Digiteerimise töö on õnneks tükitöö ja koolitöö ka suuresti praktiline ehk teooriat koolis vähem ja rohkem kodutööd. Ehk siis koolipäevadel tuleb ennast kokku võtta ja mõlemas kohas kiiremini liigutada. Kui tahta siis jõuab küll! Ja mina tahan jõuda.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-qb0-a6Cj8ms/XYS1jzbxAxI/AAAAAAAAHxw/2CUegf1LmUgha4zSytOnYVXSztK0eF5tgCKgBGAsYHg/s1600/IMG_20190917_150936.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="1600" height="180" src="https://1.bp.blogspot.com/-qb0-a6Cj8ms/XYS1jzbxAxI/AAAAAAAAHxw/2CUegf1LmUgha4zSytOnYVXSztK0eF5tgCKgBGAsYHg/s320/IMG_20190917_150936.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Seina lammutamine on alanud!</td></tr>
</tbody></table>
Esimese tuleproovi sain juba sel nädalal kui algas praktiline töö. Varem olid loengud. Kolmapäeval lammutasime maha eelmise kursuse krohvitud pinna. Töö oli füüsiliselt päris raske, kõigele lisaks hull tolm. Tegin ka paar kavalat lüket, et vähem tööd oleks. Laiskus paneb ikka pea tööle! Näiteks lükkasin kasti vastu seina ja kogu krohv kukkus kenasti sinna sisse, ei pidanud pärast teist kasti kühveldama. Samuti ei hakanud ma pilliroomatti haamriga lõhkuma vaid kiskusin servad peeneotsaliste tangidega lahti ja edasi tuli see juba sirinal ühes tükis maha. Neljapäeval hakkasime peale loengut pilliroomatti paigaldama. Mõtlesin, et jõuan samal päeval ka järgmise etapi ehk sisseviske krohvimise ära teha. No siis saan neljapäeval rahulikult tööl olla ja võin koolipäeva üldse vahel jätta. Ehh, kalkun ka mõtles :)<br />
Pilliroomati paigaldamine tundus olevat kui lapsemäng. Mis seal siis ikka teha, lõikad välja ja seina! Ja kuna meil oli kasutada veel elektriga (!) klammerdaja, siis lootsin selle tööga kiirelt valmis saada.<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-09kuxQ2dNGE/XYS1w2BU4fI/AAAAAAAAHx0/xMzoWe-hMCkACWdDNUm0cL81YSYLD4wfgCKgBGAsYHg/s1600/IMG_20190918_180130.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="1600" height="180" src="https://1.bp.blogspot.com/-09kuxQ2dNGE/XYS1w2BU4fI/AAAAAAAAHx0/xMzoWe-hMCkACWdDNUm0cL81YSYLD4wfgCKgBGAsYHg/s320/IMG_20190918_180130.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Naaberboksis käib roomati klammeramine</td></tr>
</tbody></table>
Ma olen klammerdanud küll ja veel, ikka käsitsi ja tõesti, pikemalt töötades väsib käsi ikka veidi ära. Seega arvasin, et nüüd see väsimus mind küll ei kimbuta ja töö on poole tunniga valmis. Muidugi ma eksisin. Põhjus polnud aga ainult selles, et töö olnuks füüsiliselt raske või keeruline. Asi oli klambripüstolites. Mina sain juhuslikult ühe parima neist enda kätte aga... Peagi hakkasid osad klammerdajad otsi andma ja mõned õpilased jäid tööta. Selge see, et ma ei hoidnud head tööriista ainuüksi endale. Ikka tuleb jagada. Pausid olid tegelikult head, veider küll aga mingil hetkel peab toituma ju ka. Kui ma suure õhinaga midagi teen, siis kipun selle pisiasja ära unustama ja tulemuseks on elementaarne kondinõrkus. Jõuetust aga ma endale enam lubada ei saa. Pean jaksama! Seega rohkem putru ja edasi! Kui nüüd uhkus alla suruda, siis peab tunnistama, et lage tehes väsisid käed ikka ära küll. Sest niimoodi (vt pilti) käed üleval töötamine lihtsalt pole tavapärane käte asend ja see väsitab.<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-dgf-9QexwwI/XYS17FfpXZI/AAAAAAAAHx4/b_E_ziRVbU4fxKSmn4KN8uu1myaYIoT4wCKgBGAsYHg/s1600/IMG_20190918_204452.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="900" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-dgf-9QexwwI/XYS17FfpXZI/AAAAAAAAHx4/b_E_ziRVbU4fxKSmn4KN8uu1myaYIoT4wCKgBGAsYHg/s320/IMG_20190918_204452.jpg" width="180" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kastitäis mörti sai õhtuks seina!</td></tr>
</tbody></table>
Kella kaheksa paiku oli mu sein lõpuks kenasti roomatiga kaetud. Teised hakkasid koju sättima aga mina tahtsin siiski ka esimese krohvimise ära teha. Hetkel kui ma seda 25 kilost segupakki tõstsin sain aru kui väsinud ma tegelikult olen. Aga toimetasin jonnakalt edasi. Mörti segades selgus, et olin vett liiga palju pannud ja ühe koti segu asemel tuli kaks kotitäit segada. Juhendaja ütles: "Võta umbes pool ämbrit vett koti kohta!" Ämbreid oli aga suuri ja väikseid. Ma väikseid ei näinud ja võtsin muidugi suure. Õnneks oli olemas korralik segumasin, ei pidanud labida ega kelluga segama. Ma polnud kunagi nii suurt segumasinat kasutanud, väike hirm oli et ei jaksa seda hoidagi aga hakkama sain.<br />
Kui koos juhendajaga mördikasti kohale lohistasime ehmusin, et seda nii palju on. Jube raske, kas ikka jaksan täna seda seina panna. Uurisin igaks juhuks, et kas võin osa homseks jätta. No et kui ei jõua, aeg saab otsa, jaks lõpeb... Tegu on lubimördiga ja selgus, et kui veidi vett peale valada siis võib vabalt paar päeva seista. Hingasin kergendatult. Aga ometi muutsin ma taaskord meelt. Peale esimesi kellutäisi olin kui ümber vahetatud. Väsimus kadus nagu imeväel ja siis ma aina loopisin ja silusin ja mökerdasin ja silusin kuniks kast oli tühi ja enamus seinapinnast sai krohvitud. <br />
Ainult lagi jäigi veel teha. Krohvimine on nii äge! Olin tehtud tööst vaimustuses. Ja kuigi ma sel õhtul sisuliselt roomasin koju, olin ma üliõnnelik. Oeh, see kooli asi on ikka väga õige. Mitte ainult see praktika vaid ka kõik need uued teadmised. Igal vabal hetkel ma nüüd aina uurin seda mälestiste teemat ja muinsukaitse nõudeid ja kõike renoveerimisega seotut.<br />
Tempo on küll korralik aga saan sealt koolist nii tugeva energialaksu, et olen pidevas hüpikjänese seisundis. Kogu aeg tahaks tegutseda. Näis kauaks seda tunnet jagub aga praegu olen elevil ja heast energiast laetud.<br />
<br />
P.S. Kui sul peale rasket tööd selg valutab ja tundub, et enam liigutada ei saa, siis voodisse viskamise asemel võimle. Lihtne harjutus, tuntud ka koera-kassi ringutus. Mine põlvili maha, toetu kätele ja suru lõug vastu rinda, aja selg aeglaselt nii kumeraks üles kui saad. Hoia asendit. Siis aeglaselt (!) alla tagasi, pea kuklasse ja selg nii nõgusaks kui saad. Hoia! Ja korda seda viis-kuus korda! Minu seljavalu kadus selle peale kuhugi õhku :)<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
Daisy Lappardhttp://www.blogger.com/profile/15624767643527121911noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11183525.post-80171323017189035452019-09-14T11:33:00.001+03:002019-09-14T11:33:06.331+03:00Vello42 isik tuvastatud!Kes on Vello Nelikendkaks? See küsimus tekkis hetkest, kui selle tegelase postitusi märkasin. Kui Kalle mulle aga Vello raamatut ("Vello42 maailma avastamas") laenas, siis uudishimu süvenes. Ilmselt huvitab tema isik paljusid teisigi, sest Vellot googeldades satud paratamatult erinevatesse foorumitesse, kus sama teema üleval. Kes ta on?<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-fs6zSyQqpSo/XXylmzjZWjI/AAAAAAAAHpk/dNgWLXdapd4t_9zaVNxgY1hGbcKPGQKagCKgBGAsYHg/s1600/IMG_20190914_112533.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1101" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-fs6zSyQqpSo/XXylmzjZWjI/AAAAAAAAHpk/dNgWLXdapd4t_9zaVNxgY1hGbcKPGQKagCKgBGAsYHg/s320/IMG_20190914_112533.jpg" width="219" /></a></div>
Raamatut lugedes jõudsin aga äratundmisele, ma ju tean seda tüüpi. Midagi nii tuttavat oli neis lausetes, mõtetes ja esitamise viisis. Nüüd olen viimaks tema isikus kindel. Alguses ma muidugi kahtlesin, see ei ole ju võimalik? Mingi loogikaviga tekkis sisse aga selline see elu juba on. Miski pole veatu. Peale pikemat kaalumist võin nüüd julgelt välja öelda: Vello Nelikendkaks on Ivan Orava reinkarnatsioon.<br />
Vaidlete vastu? No ma ka algul vaidlesin, iseendaga. Et Vello võiks olla ju mingi keskealine mees ja mingil ajal pidid nad ju koos elama ja hingama. No aga tegelikult on kõik väga loogiline. Sest mõelge ise, Ivan Orav lahkus teadupärast igavikku 2009 aastal, samal ajal kui Vello42 orbiidile jõudis. Vello lihtsalt sündiski kohe 42 aastasena ega jää ka sugugi vanemaks. Selle loogikale saab vastu ainult põhikooli loodusteaduste või matemaatika õpetaja. Mida mina õnneks pole :) Loogivabalt võib öelda, et raamatu esimeses osas tungib Ivan Orav jõuliselt esile. Teises osas on ohjad rohkem Vello käes.<br />
Kes Vellot veel ei tunne see võiks alustada raamatuga või lugeda tema Facebook'i postitusi. Jagan üht vahvat linki ka, meenutamaks seda suve ja Pärnu linna, kus ma tutvusin Vello raamatuga :) Nautige<a href="https://www.youtube.com/watch?v=VyOl6LEbR5w&feature=share" target="_blank">Väga kummaline video</a>Daisy Lappardhttp://www.blogger.com/profile/15624767643527121911noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11183525.post-31847524443559583142019-09-02T17:43:00.001+03:002019-09-02T17:43:33.374+03:00Kui horisont on viltu!<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-yszDMO8efDE/XW0oPm-XDcI/AAAAAAAAHd8/g5ygO2N9C1E_qMoyVJlphd0Hn__AzijTgCKgBGAs/s1600/IMG_20190827_143007.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="900" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-yszDMO8efDE/XW0oPm-XDcI/AAAAAAAAHd8/g5ygO2N9C1E_qMoyVJlphd0Hn__AzijTgCKgBGAs/s320/IMG_20190827_143007.jpg" width="179" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Sven pildistab, Ellen sätib <br />aga mina???</td></tr>
</tbody></table>
Juuli keskel alustasin tööd ühe suurema projektiga - ERM´i aardekambri digiteerimine ehk museaalide pildistamine. Olen kerges hämmingus, kui palju ma olen muutunud. Esmapilgul tundus see töö nagu iga teinegi. Naljatasin vahel sõpradega ja võrdlesin praegust tööd ajakirja juures töötamisega. Et näe, vähemalt ei õpeta keegi kuidas teda pildistama peaks, ei mossita, ei jää hiljaks, ei esita meeletuid tingimusi. Selles ma siiski natuke eksisin. Tõesti, museaalid ise ei vaidle ega nori, küll aga teevad seda varahoidjad. Ja õigesti teevad! Kui kunagi arvasin ma, et olen pildistamisel ikka väga korralik. No, et horisont pole viltu ja kaader ning valgus on paigas, siis peagi selgus karm tõde. Muuseumitöötajate jaoks olen ma ilmselt täielik rapsija, tühipaljas boheem ja vildaka silmanägemisega pealekauba. No päris niii hull see siiski ei ole aga arenguruumi on veel meeletult. Ja selle arenemisega ma nüüd päevast päeva tegelen.<br />
<br />
<div>
Alguses tegime palju vigu ja teist sama palju vigade parandusi. Kui valesti, siis pole parata, tuleb uuesti teha. Õppisime, panime kõrva taha, vahel unustasime ja siis õppisime uuesti. Staare pildistades oli ikka olukordi, kus oleks tahtnud vigu parandada, uuesti pildistada aga seda võimalust tavaliselt ei antud. Nüüd siis saab. Ja esimesel kuul tuli seda uuesti pildistamist ikka päris tihti ette. Et mõnes mõttes jälle hästi, sest saab vigu parandada. Ahjaa, pildistama peab kohe õigest, sest hiljem mingit croppimist ega valguse korrigeerimist teha ei tohi. Reeglid on sellised.</div>
<div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://1.bp.blogspot.com/-1Fg4nFeDUzc/XW0oPmr2UII/AAAAAAAAHd8/wsMSUtZcYrEEZck6AE8Bk-NVMl8KTdDSQCKgBGAs/s1600/IMG_20190827_143315.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img alt="" border="0" data-original-height="1600" data-original-width="900" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-1Fg4nFeDUzc/XW0oPmr2UII/AAAAAAAAHd8/wsMSUtZcYrEEZck6AE8Bk-NVMl8KTdDSQCKgBGAs/s320/IMG_20190827_143315.jpg" title="" width="180" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Valgete kinnastega sirget joont<br />taga ajamas :)</td></tr>
</tbody></table>
Mäletan Fotokala aegadest, kui pildi all sai plõksitud: "Näe, horisont on viltu!" See tundus kohatu, ebavajalik või lihtsalt naljakas. Nüüd on sellest saanud meie igapäevane väljakutse. Värvikaardi paigutamine pildi serva käib millimeetrise täpsusega. Alguses panime tunde järgi ehk kasutasime live view´d läbi teleka ja teleka servade järgi sättisime. Siis lisandus kaamera tarkvarast grid ehk abijooned. Aga et ikka täiesti kindel olla, kasutame lisaks abijoontele ekraanil ka nurkjoonlauda põrandal. Kaamera loodimisest ma parem ei räägigi.<br />
<br />
<div style="text-align: left;">
</div>
<a name='more'></a></div>
<div>
Ja täpsusest rääkides ei saa ma kuidagi üle Marjust. Tema on meie etalon või siis tema silm ja nõudmised. Marju on varahoidja, kes näeb iga viltuse millimeetri kinnisilmi ka ära. No olgu, tema vaatab valmis pilte, siis on kõik paremini aru saada ka. Kaadri servadega pole mõtet vaielda. Stuudio põrandal, kus puuduvad need abistavad servad, mille järgi kõike hinnata, on olukord teine. Kui me seal suurel põrandal asju sätime on meie vestlus tavaliselt selline: "Kaart on viltu! Veel natuke! Nii, nüüd seelik, tõmba sirgemaks! Vaata nüüd hoolega, kas Marju meelest oleks ka sirge?!" Ja kui juba tundub, et hakkab saama, siis kellelgi meist tekib ikka tunne, et saaks paremini ehk Marju meie sees tõstab pead ja tuleb ja sakutab ning pildistamine venib ja venib... Vahel tahaks me kõik, et ühtlase halli tausta asemel oleks fooniks millimeetripaber. Nojah.</div>
<div>
Mida see mulle on õpetanud? Kannatlikust eelkõige. Ja täpsust muidugi. Aasta lõpuks olen ilmselt valmis pedant. Ma väga loodan, et heas mõttes :) Marjut pole kunagi liiga palju.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
Daisy Lappardhttp://www.blogger.com/profile/15624767643527121911noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11183525.post-65441794790123812062019-08-16T09:04:00.000+03:002019-08-16T10:03:20.407+03:00Lahkumisavaldus kirjutatakse punasegaTäna viskasid mu une otseülekandes lahkumisavalduse lauale mitmed tuntud ajakirjanikud. Filmilindile jäid tühjad lauad ja nendel paberilehed, millele (punase!) vildikaga kirjutatud: Nimi ja lahkus töölt päevapealt! Tegemist oli poliitilise avaldusega. Noogutasin mõttes nendega kaasa, õigesti tegite! Tubli! Nii peabki vastu astuma ebaõiglusele. (Kusagil kuklas oli olemas teadmine miks see õige samm oli aga lahti seletada ei oska.)<br />
Kaamera liikus mööda pooltühja ruumi. Mõne laua taha oli siiski inimene alles jäänud aga neid polnud palju. Siis jõudis ringkäik ruumi sellesse otsa, kus istusid fotograafid. Korraga olin ise kaameramees (või naine) ja mulle vaatasid rõõmsalt otsa Erik Prozes, Rauno Volmar, Tiit Blaat ning Marko Mumm. Rahulikult, enesekindlalt. Ilma soovita lahkuda. Ma vist ahhetasin ja uurisin neilt, et miks teie siis ei lähe, kõik teised ju... Erik naeratas enesekindlalt ja teatas: "Meie töö on jälgida, mitte sõnu teha, keegi peab lehte ka tegema!"<br />
Vot selline uni täna öösel. Sai vist õhtul uudiseid vaadatud :)<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-5x2lxQUs6uA/XVZTcpsyz3I/AAAAAAAAHHg/UUsODMdyPr4VbA3SeVNvtgQOAJDKjDxJQCLcBGAs/s1600/Screenshot_20190816-094808%257E2.png" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1520" data-original-width="720" height="320" src="https://1.bp.blogspot.com/-5x2lxQUs6uA/XVZTcpsyz3I/AAAAAAAAHHg/UUsODMdyPr4VbA3SeVNvtgQOAJDKjDxJQCLcBGAs/s320/Screenshot_20190816-094808%257E2.png" width="151" /></a></div>
Ja lisaks vaatasin Facebookist <a href="https://m.facebook.com/story.php?story_fbid=2390509104335851&substory_index=0&id=100001303544724" target="_blank">Eriku</a> suurepärast tabamust Elmar Vaherist. See pilk lihtsalt on nii läbitungiv, et pelgalt pilti vaadates ajad endalgi selja sirgu ja kipud au andma. Hommikuses lehes kaader teistpidi cropitud, mulle meeldib see siin rohkem :)<br />
<br />
P.S. Aga poisid, teie koos ühes toimetuses? Põnev!Daisy Lappardhttp://www.blogger.com/profile/15624767643527121911noreply@blogger.com0