Esmaspäev, aprill 30, 2007

Harjutusi tasakaaluks


Tõeliselt mõnus ja positiivne vaheldus oli nädalavahetuse Tartus käik. Tudengipäevade rõõmus meeleolu ja unine supilinn rahustasid mu pingul närve. Esimest korda tajusin seda linna lausa uimasena, õnneks kestis see tunne vaid ühe päeva. Laupäeva ainus üritus oligi minu jaoks see kastironimine, mis pildilt näha. Olin ju koos lapsega ja seepärast jäid ka õhtused siseüritused nautimata. Aga pühapäev oli lihtsalt vahva, kuigi selg valutas lapse tassimisest ja eelmise päeva tuulest-külmast ikka hullult. Rahulik nädalavahetus lõppes juba tagasiteel ja väga järsult, kui sisse tungis see kole koll - poliitika. Algas see autos kuuldud raadiosaatest "olukorrast riigis", noored poisid kellega koju sõitsin läksid keema ja väljendasid end nii ägedalt, et mul tekkis tõsine hirm. Nutt kurgus värisesin pool teed ja püüdsin end maha rahustada. Miks inimesed on küll nii närvilised ja nii äärmuslikud? Rohkem sallivust! Aga kust seda võtta praegu, kui pingeid on ülemäära. Eesti Kirik levitab lihtsat kriisiabi õpikut. Ehk aitab see veel kedagi, mina leidsin sealt küll tuge.
Ja omapoolne soovitus - ärge jälgige pidevalt uudiseid, see ärritab ja teeb palju kahju. Ma ise ei julge enam kellegiga teemat arutada, sest ka üks vale lause võib viia laviinini. Istun parem kodus ja vaatan koos Kirkega multikaid :)

Neljapäev, aprill 26, 2007

Loomakari

Nüüd on siis nad enda tõelist palet näidanud - neis pole mingit austust, aateid ega ühist eesmärki. On vaid märatsev loomakari, vargad ja labased huligaanid. Tänased uudised siit

Mind vihake...

Foto: Postimees Täna trolliga sealt mööda sõites - no oli ikka vastik küll. See lärm ja vihkamine, mis inimestes peidus, kuidas seda küll ometi nii palju on kuhjunud. Ma pigem unustan need kuuldud kommentaarid, kadugu need samasse infotulva kuhu muudki tänased uudised.

Veel pole hilja - lahti päästa
need krampis pihud rusikaist.
Veel pole hilja - lõpuks mõista
vaen alguse saab endist meist...

Mind vihake,
kuid näkku ärge lööge!
Ma talun valu küll, kuid mitte alandust.
Suud roppu hoidke kinni,
hetkeks mõeldes -
miks õelaid mõtteid vahutada suust.

Näo varjan ma
ning kõrvad katan
end püüdes kaitsta kohmetult.
Ma olen väsinud end õigustamast,
hääl vastukarjumisest hell...

Esmaspäev, aprill 23, 2007

Emes


Vot, selline mees siis :)

Tühi kõht on lihtsalt tüütu

Peaks endale mingi automaatse tilguti hankima, otse veeni kerge toitelahus. Ma lihtsalt unustan, et peaks sööma ja märkan järsku, et kõhus on selline lärm nagu poleks kunagi midagi antud. Või mis veel hullem, lihtsalt ei viitsi midagi süüa teha ja piirdun tassi kange teega, no siis teen vähe magusama. Vahel ärkan öösel tugeva näljatunde peale, lohistan end kööki ja joon klaasi piima. Väsimusest rohkem ei jaksa. Voodisse tagasi pugedes kirun ennast, no oleks võinud ju õhtul midagi süüa, nüüd ei saa tükk aega und. Täna jälle, enne magamaminekut avastasin, et sõin küll aga kell oli siis umbes kolm või neli. Paar võileiba ja suur-suur tass teed päästab tänase öö...

Reede, aprill 20, 2007

Pater Noster


Sattusin paar päeva tagasi filmi nautides nagu kauaoodatud unenäkku. Filmiks oli "Vaya con Dios" (Saksa 2002) - tõeline elamus. Lugu ise rääkis mungakloostrist, kes eraldatuna muust ilmast teenivad Jumalat vaid lauldes ja kutsuvad endid kantoriaanideks. Olude sunnil peavad nad aga kloostrist lahkuma ja peale mõnigaid seiklusi ning raskusi jõuavad koos väärtusliku raamatuga teise sama mõttemaailmaga kloostrisse.
Ülistuslaulud filmis olid aga lummavalt kaunid ja panid mind võpatama. Mingid peidetud igatused tulid järsku nähtavale ja veel nii kaunilt serveerituna. Kerge iroonia pealiskaudsete jumalateenistuste aadressil sundis mind mõtlema oma usu sügavuse peale. Ja mulle meenus jälle, kuivõrd tunnen ma puudust teenistustest Tartu Jaanis. Juba ainuüksi see, et Meie Isa palvet seal ei loeta vaid lauldakse on võrratu, rääkimata siis Naatani ja Urmase kahehäälsest lauluga teenimisest ja koguduse ühtsustundest. Kaarlis kaob ka kõige võimsam etteaste kuhugi õhku ja haihtub vaikselt. Ülestõusmispüha öösel, kui oma kooriga laulsime tundsin meeletut vajadust väiksema ruumi järele. Tahtnuks orelist alla ja lähemale altarile. Erik Jõks, kes lauldes kaasa teenis ja piiblikohti esitas, jäi liialt eemale, hoolimata tema jõulisest ja kõlavast häälest. Võimalik, et asi pole ruumis vaid milleski muus. Mida rohkem ma asjasse süvenen, seda enam vajan ka hingetoitvat liturgiat ja ülistust. Ja mitte mingit kerglaselt rõõmsat trummide tagumist ning tantsu vaid lihtsat ja puhast häälega laulmist. Need mungad ja nende tõekspidamised sealt filmist olid nagu minu jaoks loodud. Aga see oli siiski ainult imekaunis filmimuinasjutt, nagu vahel mõni unigi ning ärgates on kõik argiselt tuim ja tavaline.

Esmaspäev, aprill 16, 2007

Lainurgaga kassi piinamas


Sattusin objektiive testides vist veidi hoogu, klaaside vastupidavuse katse polnud ette nähtud. Õnneks hoidis kiisu küüned sees, kes teab mis muidu...

Kolmapäev, aprill 11, 2007

Tants lainurgaga

Paar päeva tagasi andis mu vana ja ausat tööd teinud obje jälle märku, olen vana ja kulunud, katki ka - ei jaksa enam. Karmilt keerasin kinnikiilunud tervustamisketta jälle tagasi ja tegin oma töö lõpuni. Närv oli püsti kui kodus neid pehmeid pilte lappasin aga teha polnud enam midagi. Õnneks on mul uus obje juba välja vaadatud ja nagunii vajasin laiemat nurka, see 28 mm on digi ees ikka mõttetu.
Minu väike test olemasolevate lainurk zoomidega on lõpusirgel. Proovisin kõiki Tamroneid ja Sigmasid ja Tokinat ja muidugi Canoni omasid ka. Need viimased paraku mu oma 10D-le ette ei mahu. Rahuliku südamega sain kõige kallimad maha hääletada. See pilt on tehtud küll Canoni 10-22mm objega aga eks see olegi rohkem edevuse pärast. Minu valik langes Sigma 17-70mm objektiivile, eriti meeldis mulle hind, mis ka minu rahakotile sobilik :) Täna-homme ostan ära ka.

Pühapäev, aprill 08, 2007

Kivikoormad, munakoored...


See askeldamist täis nädal Türil läks nagu lennates. Enne minekut olin vastikult närviline ja väsinud, tüdimus ja apaatsus piinasid hinge. Seal sain aga küllaga päikest, veidi rohkem tuult ja mõnusa surina kätesse ja selga. Mulle ikka sobib selline füüsiline pingutus, eriti kui pärast rassimist on tulemus selgelt näha. Ainult kont võiks mul tugevam olla, jõuaks rohkem. Aed sai korda ja nüüd on mul kange tahtmine tagasi minna, et istutada juurde lilli ja veel midagi ümber kujundada, et kõike ikka ilusamaks ja kaunimaks muuta.
Sain sel nädalal ühe ringmeili, kus paluti kõigilt sõpradelt andeks sõnade eest, mis haiget teinud. Armas küll aga mina jõudsin taaskord tõdemuseni, et mõned ütlemata jäänud sõnad ning mõtted teevad vahel veelgi rohkem haiget, küll rohkem endale ja mida kauem venitad seda enam. Ning see väljaütlemine ise polnud sugugi vähem valus, kuid sain sellega kohutavalt kobistades ja sabistades siiski hakkama. Oi kui paha mul oli vahepeal, nagu vanainimene jäin lausa haigeks, pea käis ringi ja südames oli nii halb, nii valus, et pidin tablette võtma. Õnneks hakkas peagi kõik sujuma nagu mädapaise oleks lahti lõigatud, veidi tuikab aga paraneb...
Mingi veider seos tekkis töö ja tundeelu vahel. Raske ja tüütu töö, kivide koristamine lahmakalt krundilt, mõjus mulle kummaliselt teraapilisena. Suur aiakäru sai pisikesi kive kuhjaga täis, kõik hoolikalt mullast välja riisutud ja kulust puhastatud. Ning selleks ajaks, kui selle koormatäie olin uuesti maha laotanud - seekord kunstiliselt ja praktiliselt - oli hinges taas rahu. Paar põõsast tuustisin ka siledamaks ja hõredamaks, hulk väiksemaid toimetamisi ja kohustusi ning võisingi jälle rõõmsalt naeratada.
Enne kojutulekut värvisin veel mune, keetmata peast olid need isegi vahvamad. Pärast tundusid kõik üsna sarnased, mõned küll veidi mõrased nagu mu hingki aga siiski kaunid :) Sel nädalal oli mul palju aega ja üksiolemist, et mõtiskleda elu ja õnne üle ning mune värvides tekkis tahtmatult üks võrdluspilt. Jah, mõni unistus puruneb juba enne, kui jõuab alata (üks muna läks katki enne värvimist), teisest saab aga alguse palju imelist ja suurt (olgu see siis uus elu või kõige kõvem muna, mida keegi katki ei suuda koksida). Vot sellised pentsikud mõttes siis...