Tõeliselt mõnus ja positiivne vaheldus oli nädalavahetuse Tartus käik. Tudengipäevade rõõmus meeleolu ja unine supilinn rahustasid mu pingul närve. Esimest korda tajusin seda linna lausa uimasena, õnneks kestis see tunne vaid ühe päeva. Laupäeva ainus üritus oligi minu jaoks see kastironimine, mis pildilt näha. Olin ju koos lapsega ja seepärast jäid ka õhtused siseüritused nautimata. Aga pühapäev oli lihtsalt vahva, kuigi selg valutas lapse tassimisest ja eelmise päeva tuulest-külmast ikka hullult. Rahulik nädalavahetus lõppes juba tagasiteel ja väga järsult, kui sisse tungis see kole koll - poliitika. Algas see autos kuuldud raadiosaatest "olukorrast riigis", noored poisid kellega koju sõitsin läksid keema ja väljendasid end nii ägedalt, et mul tekkis tõsine hirm. Nutt kurgus värisesin pool teed ja püüdsin end maha rahustada. Miks inimesed on küll nii närvilised ja nii äärmuslikud? Rohkem sallivust! Aga kust seda võtta praegu, kui pingeid on ülemäära. Eesti Kirik levitab lihtsat kriisiabi õpikut. Ehk aitab see veel kedagi, mina leidsin sealt küll tuge.
Ja omapoolne soovitus - ärge jälgige pidevalt uudiseid, see ärritab ja teeb palju kahju. Ma ise ei julge enam kellegiga teemat arutada, sest ka üks vale lause võib viia laviinini. Istun parem kodus ja vaatan koos Kirkega multikaid :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar