kolmapäev, aprill 29, 2009

Kust see memm need põlved sai?


Käisin ajakirja jaoks Lukatsit pildistamas ja oi kurja, ma olen ikka vilets küll. Ronisime koos Kristeliga mööda treppe ja tee mis tahad, minu põlved hakkasid valutama neist kõrgetest astmetest. Fotomemm aga ei teinud teist nägugi. On aga tegelane, Emes arvas, et vanim tegutsev naisfotograaf Eestis. Huvitav, milline mina tema vanuses olen...

pühapäev, aprill 26, 2009

Tunneli lõpus on valgus

See tobe majanduskriis ajab inimesed ikka täitsa hulluks. Pea iga päev näen ma midagi sellist, mis mind jahmatab, kurvaks teeb või lihtsalt ohkama võtab. Ja mitte ainult teisi vaadates. Mu enese käitumine pole sugugi kiita ja kahjuks ei oska ma ennast kontrollida. Ei taha või ei jaksa, vahet pole, lihtsalt ei suuda... Rooman aeglaselt edasi, veidi tüdinud sellest lõputuna näivast teekonnast aga pääsu pole. Edasi peab ju minema. Kui virised, saad piitsaga ja lisakoorma selga. Sina peni ära karju, ole õnnelik, et hing sees! Aga ma karjun ikka, sest ei jaksa ja siis nutan, haaran rinnust, valus on. Õnneks on kevad, iga päevaga aina rohkem soojust ja valgust, need aitavad alati :)

pühapäev, aprill 19, 2009

Värvirõõm

Eile oli mul lõpuks niipalju aega, et ammu ostetud mööbliriie diivani külge klammerdada. Selle uhke kanga leidsin Abakhanist, mul hakkasid lausa käed värisema, kui seda kangarulli poes märkasin. Täpselt sellised toonid nagu mulle meeldib ja uskumatult soodsa hinnaga (45 krooni meeter) Igatahes nüüd imetlen ma oma diivanit ja ei tahaks kodust kuhugi minna. Ega see olegi päris diivan vaid üks vana kušett mille taga seisab lahtiselt vana diivani tagune. Aga minu toas on see nii voodi kui diivan ja eilsest siis ka tõeline pilgupüüdja. Praegu mõtlen mida teha järgijäänud kangatükkidega. Kirke tooli ma sellega juba katsin aga mingi väikse asja saaks veel ilusaks teha. Võibolla katan mõne karbi kangaga või teen endale koti. Ehh nii vähe on õnneks vaja, tükike värvilist riiet ja tuju on pikaks ajaks superhea :)