kolmapäev, september 04, 2013

Ema oli kodus, ema käed on lillad...

Eilse arooniaveini jutu jätkuks üks illustreeriv pilt tänasest hommikust - ema käed on lillad, pilti teha ei saa. Kirke oli abiks :)

teisipäev, september 03, 2013

Täitunud soovide kuhja all

Oma esimese arooniveini tegin umbes viiest liitrist mahlast. Visuaalne mälupilt on ainult ega ma ju ometi midagi kirja ei pannud. Aga sai väga mõnus, mulle meeldis ja nautisin seda, isegi uhkeldasin veidi. Pea püsti pakkusin seda veini seni, kuni sain maitsta Tiina arooniveini, mis tehtud puhtast mahlast. See oli tõeline elamus. Minu, khm lahjavõitu arooniavein sai talvega otsa sellegi poolest. Muide, eriti hea oli seda nautida koos piimashokolaadiga, mmmm - milline suurepärane magusa ja hapu kooslus :)
Sel aastal tahtsin loomulikult rohkem arooniad, et ka ise seda tummisemat veini saada. Lootsin eelmise aastaga võrreldes vähemalt poole suuremat saaki või tiba enam. Kuna mul endal ühtki põõsast ei ole, siis tuli taaskord sõprade poole hüüda. Kohe kui nägin Neeme pilti arooniahunnikust sain aru, et saak on valmis ja andsin oma soovist marju saada kõva häälega teada. Sealsamas, näguderaamatus. Nagu peagi selgus oli mu kisa vist väga vali, sest marju hakkas tulema ja tulema ja...
Esimesed marjad korjasin ise. Sain tubli viis kilo ja olin ülimalt rahul. Järgmised marjad tulid aga kottide ja kastidega otse koju. Uskumatu, kas pole! Arooniate üle muidugi meeletult hea meel, hankisin kohe lisatünni. Mu ainus suur veinitünn oli veel suvemarja veini all kinni.  Tööl käisin närvitsedes. Kas jõuan normaalsel ajal koju, et saaks marju mahlaks pressida? Vaatasin pidevalt kella nagu kiirustaks kallima juurde :)
Kaks õhtut õnnestus nädala sees arooniatele pühendada aga töö nendega läks visalt. Mahla pressisin sisuliselt käsitisi. Kui viie kilo arooniate purustamine oli lapsemäng, siis seekord ootas mind nii umbes 35 kilo marju. Esimesel õhtul mässasin vist kolm-neli tundi aga mahla sain vaid viis liitrit. Edasi läks juba libedamalt. Uued võtted, selgem siht.
Laupäev läks täistööpäevana kirja. Kohe peale hommikusööki hakkasin marju puhastama, siis blenderiga sodiks ja siis käte vahel läbi kurnamiskoti mahlaks. Ikka ühe kausitäie kaupa, sest blender tahtis vahepeal puhata, minul polnud selleks aega. Sel ajal kui mootor jahtus kurnasin mina saadud mehu ja puhastasin järjest uusi marju. Pühapäevast kulutasin ainult pool päeva või tiba rohkem. Ise olin muidugi üliõnnelik. Tünn oli ääreni täis mustjat arooniamahla ja osa (10 liitrit) villisin pudelitesse. Õhtul panin pidulikult mahlale pärmi sisse ja jäin mulkse ootama.
Väsinult, kuid õnnelikult vajusin diivanile, kui helises telefon - tulekul olid uued marjad. Oigasin, kui Ermo auto pagasiluugi lahti tegi. Ma tundsin ainult väsimust ja rõõm marjasaagist asendus mõttega - mitu tundi selle peale kulub. Kilosid oli seitseteist. Paar tundi hiljem tõi Raivo veel umbes kümme-kaksteist kilo, pole veel kaaluda jõudnud. Ilus kas pole ;)
Nüüd ma siis olen oma soovide kuhja all ja oigan nii õige tasa, sest ise ma seda ju tahtsin... Paar vaba tundi on ka selles nädalas ja aroonia on õnneks väga kannatlik loom. Määrib küll jubedalt aga jõuab oodata, kuni ma tast mahla teen ja millal üks tünn vabaneb, et veiniks saaks. Ma tõesti loodan, et nüüd jagub veini veidi kauemaks kui ainult talveks. Äkki õnnestub midagi isegi paariks aastaks talletada ja selle küpsemisest rõõmu tunda :)