neljapäev, märts 29, 2007

Taaskasutus

Üldiselt mulle meeldib käia kaltsukates, siit leiab odavalt ilusaid, kvaliteetseid ja vähekantud rõivatükke. Liiati on uhketes poodides vedelevad trendikaubad tihtilugu veidrad ja mõttetult kallid aga mulle meeldivad sellised lihtsamad asjakesed, praktilised ja mugavad. No vot, ostsin siis ühest taaskasutuspoest püksid, täpselt minu maitse ja suurus. Kodus avastasin, et keegi hea inimene, kes oma vanad püksid uuele ringile saatis, oli seda teinud ka oma rahaga. No selge see, raha peabki ringluses olema, ehheee. Ja ongi olemas järjekordne tõestus sellele, et tasub küll osta sellistest poodidest :)
Muideks, see on päris esimene kord, kus ma euroraha oma käes hoidsin, nüüd siis rahakotis.

esmaspäev, märts 26, 2007

Kevad tuppa

Linn on ikka nii kole, must ja räämas, tänavetel laiutab talverämps ja majadel on lausa nukrad silmad peas, need hallid ja tolmused aknad, mille päike halastamatul nähtavale toob. Peab minema välja siit linnast ja ruttu. Õnneks põgenen siit varsti terveks nädalaks Türile, kus muide on oluliselt soojem, kui Tallinnas ja siis torkan näpud mulda ja käärid okstesse :) Seniks tükike loodust aknalaualt.

kolmapäev, märts 21, 2007

Deliirium


Ma ei suuda täna (eile, loodan, et mitte homme) midagi teha ega tahta, sest hambavalu teeb segaseks, taruvaik igeme peal leevendab seda piina oluliselt aga kui kauaks... Käitun nagu skiso ja seda valu aitab unustada vaid hullumeelsete piltide meisterdamine, mida vastikum mul on seda hullemad ideed tekivad. Ja kui nüüd meenutada, siis olen seda varemgi teinud, koljuluu mõraga sündis selline kunst, et õppejõud (EKA ettevalmistus) kratsis kukalt ja ütles, siin on ainult kaks võimalust, kas panna hindeks 2 või soovitus erialale (5+), sain viimase :) Muideks, haige laps sobib väga hästi soojaks kompressiks, muus osas teeb ta mu põrguliku päeva ainult keerulisemaks.

esmaspäev, märts 12, 2007

Näilisus

Vene Draamateatri hiilgusest pimestatuna, väikest aukartust tundes kolistasin tühjades saalides ja ohkasin kergendatult, kui selle katkise toolitaguse leidsin - sa oled ikkagi teatrisse, mitte uhkesse lossi sattunud :)
Aga endasse vaadates jõuan pahatihti kurva tõdemuseni - et see pole see pole see... Pealtnäha täitsa kobe aga seest - lõhki kistud ja toorelt kokku lapitud.

kolmapäev, märts 07, 2007

Postiljon

Tänuks nähtud vaeva eest (aeg-ajalt üks pilt ja luuletus Eesti Kirikule), sain kingituseks lehe aastatellimuse. Tore on, nüüd ei pea ma oma pildi ja tekstiga numbreid enam kioskist ostmas käima (oh seda edevust ikka küll).
Aga eelmine nädal ootasin oma lehte asjata, see ei tulnudki. Kirikulehte nüüd vaevalt keegi varastama kipub aga äkki tuleb hiljem... Mitu päeva hiljem helistasin siiski Eesti Posti, no nad lubasid viisakalt uurida aga sinnapaika see jäigi, tagasisidet ei tulnud. Kolmapäeval nägin aknast postiljoni ja läksin ruttu alla ukse juurde, et kas ikka mulle ka toob midagi või mis. Ta küsis kuidagi kohkunult, et kas korter ühest - no jaa, rõõmustasin ja saingi oma lehe kätte. Uurisin siis eelmise numbri kohta, et kas see ka pandi kaasa, kui naine võttis kotist ümbriku, kahe kümnekroonisega. Ise seletas, et vabandust aga ma panin kogemata valesse kasti ja kaks numbrit ja siin on raha. Loomulikult ma ei võtnud ta raha, tükk aega pidin talle seletama, et ma ei võta seda. Vaene naine, ta ei saanud minust vist hästi aru ja kui viimaks taipas ohkas kergendatult ja tänas mitu korda. Kummaline, et üks postiljon sedamoodi käitub, et pakub toomata jäänud lehe eest raha. Tea, kas postkontoris tehti talle peapesu ja kästi raha anda või tuli ise sellise mõtte peale, veider...
Trepist ülesse minnes arutasin, et miks ta mulle kahe numbri eest raha pakub, kui teise sain ma kätte. Ja siis hakkas koitma, eelmine kord sain lehe alles reedel, mitte kolmapäeval, arvasin veel, et nii peabki. Aga ilmselt tubli naabrimees, kelle postkastis võõras ajaleht vedeles, poetas selle viimaks minu kasti.
Aga see väike seik suutis mu igavasse argipäeva pisut elevust tuua, ehh kui vähe on vaja :)