Rondid

Jalutan titega kodu poole ja vaatan, ühes hoovis saetakse usinalt kõrgeid mände maha võtta. Mhm, kas tõesti saab Nõmmel nii vabalt oma platsi lagedaks teha? Ja edasi liikudes näen, et terve tänav on maha raiutud puid täis. Ilmselt suurem tellimus, sama brigaad käis kõik järjest läbi.
Aga kummaline oli nende töö kohati küll... Millegipärast olid pikad kõrged tüükad alles jäetud, et nagu oleks puu maha võetud aga (po bumagam) tegelikult ainult oksad maha saetud. See oli kole pilt, krrrr.
Aga mu lemmikvaatega aias lasi peremees tõesti vaid paar suuremat oksa maha võtta, õnneks :)

Elukutse ohver

Viimastel öödel on mu unenäod Photoshopi üle kolinud. Kõik pildikesed üksteise otsas kuhjas ja mina aina krutin leveleid ja värve ja... No ei saa rahulikult und ka vaadata, ikka töö silme ees!!!

Vanad sõbrad :)

Kursavend Romer saatis ühe vana pildi ja kui mu mälu ei peta sai see tehtud peale näituse - Maa külgetõmbejõud - avamist. Näituse ülespanekust üks powerkokteil - purk lahstuvaid multivitamiine (kofeiiniga) ja umbes liiter vett, ojeeeeee hüpikjäneseks teeb :)

Sebivad

Kui fotograaf vähe komistab, näivad kõik nii veidrad välja...

Ristimise pildid

Sain siis lõpuks nii kaugele, et panin laste ristimise pildid ka ülesse. Kaua võttis aega see valimine ja piltide kätte saamine ja muu sebimine. Liiati nikerdan ma seda lehte ju nii algeliste vahenditega, mis kolekaua aega võtab. Peab ikka natuke tarkust koguma ka selles weebi tegemise vallas, ehk saab siis kiiremalt ja muretumalt.

Papsi laeval taas

Täna käisme lastega jälle papsil külas. Vaatasin kuidas Lele vaimustusega mööda laeva turnis ja vahel oli päris hirm, kukub veel merre - oh, seda emmede muretsemist. Ise ma ronisin ilmselt sama vabalt ja muretult ringi. Aga Lele jäi ööseks laeva, nii vahvaks pidas ta seda kohta ja miks ka mitte omaette seiklus ju seegi :)

Tünn

Õeraas tegi papsile plaadi vanade slaididega, ehhh millal ta need küll siit pihta pani? Aga ikka vahva oli see suvilavärk, selline poolmetsik elamine. See majaehitus venis lõputult ja seda vahvam oli meil mängida. Roomata katuse ja lae vahel, turnida kruusahunnikutes ja süüa külmsuppi `Suvi` mingites maja ümber kaevatud kraavides. Ja siis muidugi see meie lemmikkoht jalakõlgutamiseks -veinitünn.

Kardab Nikonit

Helistasin siis hommikul Overalli, tibi ütleb tooge need patareid siia kontrollime üle, krrrrrr - kui lolliks ta mind peab. Seletasin, et teise kaamera sees näitab täis akut (ema tõi laupäeval mu vana fotoka Türilt tagasi). No hea küll, tooge siis siia aga meil on järjekord, kuu aega. Apppppppi! Ma pean laupäeval pulma pildistama minema, ühe kerega on kole tüütu juuuuu...
Pean veel enne toimetusest läbi minema, kurdan oma rasket saatust ja ülemus lubab lahkelt oma Nikonit laenata, et kui tõesti kaamerat enne korda ei saa. Ahvatlev ettepanek, liiati on tal ka tele olemas. Overallis ootan veidi sabas, urgitsen fotoka kotist välja ja hakkan uuesti (ma ei tea mitmes kord juba) patareisid sisse toppima. Ja siis ajan silmad punni ning itsitan omaette, no mida - kõik näikse korras olevat. Töötab nagu peabki, võtan uuesti välja, ikka töötab. Naerame koos hoolduse noormehega - hambaarsti sündroom. Jah, ilmselt hakkas mu Canon kartma, et vahetangi ta Nikoni vastu välja. Aga mis tal Actioni pulmas pildistamise vastu oli, vot mitte ei taipa?

Kui fotokas kiusab

Pole olemas suuremat nööki, kui see, mis eile juhtus. No sätin ma ennast pulma, mereröövli stiilis, kalasärk selga ja fotokas kaasa. Aga vot, panen patakad sisse ja mis toimub, aru ma ei saa? Näitab, et tühi on see patarei, pole võimalik, otse pakist ju! Katsetasin nagu loll tuimalt ühte ja teistpidi, lülitan kaamerat sisse ja välja, no ei miskit. Ok, las olla, kiire ka. Teen siis digiseebiga, mõtlen. Jõuan kohale, võtan Lele käest oma seebika ja krrrrrr, uus jama - sel on ka aku tühi! Pole võimalik, karjumisest pole abi ja tunne on sant. Paar klõpsu (ilupildid) sai ikka teha aga no kuulge, selline materjal jäi seal minust maha vedelema, et lihtsalt masendav...

Traktorist

Oli üks traktorist, korralik töörügaja mees. Igal hommikul, vahel ka peale lõunatundi, kiusas tüütu ülemus teda. Et puhu ja puhu ja nagunii oled tilga võtnud. Aga tühjagi, näit oli nullis. Nii puhub see tubli mees tänaseni. Eile nägin teda jälle...

Selline ufo-rebase-koer oligi

Tegelikult on aiad ja väravad ja aiapostid mu suur nõrkus. Mulle meeldib neid vaadata, ennast nende taha kujutada, meenutada lapsepõlve ja aiaväraval kiikumist, ehh... Aga täna nägin üht vägagi omapärast silti teemal - kuri koer. .

Palju õnne, paps!

Käisin papsi laeval, et pensionärist töörügajast pilti teha. Tegin siis ühe ilupildi ka. Olgu see tagantjärgi sünnipäevakingiks siis. PLJUOENNESUENNIPEAVAKS!!!
Kui laps olin sain alati selliseid imeliku tekstiga sünnipäevakaarte oma papsilt. Saadetud kusagilt kaugelt maalt, telegrammid, kus puudusid täpitähed. Oli vist nii, et iga täht (või sõna) maksis, olid ajad... Igatahes peaks need uuesti ülesse kaevama, alles hiljuti jäid need mulle silma.