Teisipäev, jaanuar 28, 2014

Kui telefon targutab

Suutsin oma uue telefoni nii tobedalt maha kukutada, et sain klaasi katki. Külmaga ei viitsinud kindaid käest võtta, see ülitundlik puuteekraan lubab kinnastega kasutada küll. Igatahes leidis telefon mingi paari sentimeetrise lumevaba tüki asfalti ja sinna ta end katki lõigi. Kurb lugu aga nalja saab ka, seda hoopis asendustelefoniga, mille EMT teeninindusest sain. Veider telefon, aina küsib ja pärib iga toimingu kohta. Kas olete ikka kindel, kas soovite rakenduse sulgeda, kas jah, nüüd ma tõesti sulgen selle va rakenduse jne. Ok veidi teiste sõndaega aga ikkagi. Ilmselt saaks selle ebakindluse tast välja juurida, mingeid sätteid näppides aga ma ei ole seda kohta leidnud. Ja väga ei näe vaeva ka, ikkagi ajutine asi. Siis muidugi see tüütu õpetamine. Kas teatsite et... tüüpi nõuandeid tuleb ka pidevalt.
Näiteks selline - panin endale hommikuks äratust. Esmalt teatab telefon, et ka telefon tahab öösel puhata. Ja soovitab mul telefoni ööseks välja lülitada, äratuse pärast ei pea muretsema, telefon äratab mind ka välja lülitatud reziimis. Ok, ma ei pööranud sellele tähelepanu. Siis teatab aga, et ärkamiseni on jäänud 7 tundi ja 17 minutit. Ma tõesti imestan, et telefon ei hakanud nüüd seletama, kuidas magama peaks vähemalt kaheksa tundi ja pakkunud äratuse hilisemaks lükkamist :)

Laupäev, jaanuar 04, 2014

Tikka masala Süda tänava kvartalis

Usutavasti peegeldavad unenäod mingil moel meie mõtteid, hirme ja unistusi. Minu tänane unenägu oli täis unistusi :)
Esmalt - tagasi lapsepõlvekodus Pärnu mnt ja Roosikrantsi nurga peal. Olin seda korralikult tuuninud. Mingi eendi ehitanud, aken otse ja lisaks veel külje peale. Tänava nägemiseks ei pidanud ennast enam peadpidi aknast välja upitama. Aken oli põrandani välja ja ma vedelesin sealsamas maas, vahtisin mööduvaid autosid, linnasiluetti ja Süda tänava kvartali katuseid.
Muidugi on mu unistuste linnaosa tegelikusest teisem. Süda, Tatari, Sakala ja need teised tänavad. See armas puumajade rajoon on oluliselt suurem ja põnevam. Seal on ohtralt hoove, kummalist arhitektuuri, parke, tänavad on käänulised ja alluvad mingile veidrale loogikale. Võõral on seal lihtne eksida. Mul on need kohad aga selged, sest käin seal unedes tihti. Vahel on mul seal isegi väike ateljee. Ja kõige ilusam on see, et koledat Liivalaia tänavat ei tulegi. Selle asemel on meri, vahel ka mets või mõlemad.
No vot, vaatan siis seda kvartalit ja tekib soov kolama minna. Peagi jalutan juba tuttavas kohas ja otsin seda uut hoovikohvikut. Leian selle pea kohe, kui mõte mu peas tekib.
Hoov on imeline, müüride külge on ehitatud väikesed orvad, et iga seltskond saaks veidi privaatsust. Samas on melu ja õhkkond nagu ühes korralikus tänavakohvikus, kus lastakse häälel kõlada ja tuntakse ennast vabamalt, kui mistahes ruumis. Ühes seltskonnas istuvad kaukaaslased ja keegi uhke punamusta kostüümiga mees ütleb toosti. (See on ilmselge mõjutus eilselt R2 Aastahitti peolt, pildistasin unelmate bändi, vaata SalSalleri kostüümi ja teiste "relvasid")
Keset õue on lett, maiustusi pilguga süües märkan, et aniisi koogikesed on alla hinnatud aga need mind kahjuks ei huvita. Olen siin Tikka masala pärast. Ma tunnen selle maitset juba suus ja mõmisen etteruttavalt. Mul on veidi kahju poisist, kes selles perefirmas tööd teha rügab ja mõtlen, et kas ta suvel ikka sõpradega randa ja mängima saab.
Hoovis vabu kohti ei ole aga lootus on pääseda rõdule, seal on väiksemad lauad. Vaatan üles, suu jookseb vett ja püüan aru saada, kas on mõni vaba tool või mitte. Peas ainult üks mõte, mmmm...
Unenägudega on see tobe asi, et nad kipuvad kõige magusama koha peal katkema. Nii ka täna. Unelmate kohvikust välja kukkununa ma siiski silmi ei avanud, vaid kujutasin endale ette täiusliku Tikka masalat, kanatükke kuldses ja kreemjas kastmes. Pidin selle nüüd ise tegema. Limpsisin kastet valmistades näppe, mmm super, tundsin kõiki neid imelisi lõhnasid ja oleks nagu kõhu täis saanud. Ärgata ei raatsinud. Maitse tahtis nautimist.
Veider on see, et ma pole Tikka masalat kunagi söönud, mitte kunagi! Ilmselgelt pean ma selle roa nüüd ära proovima ja loodan väga, et see ei valmista pettumust. Sest ootused on meeletud :)
P.S. Minu kujutluses oli koostises kookospiim aga paraku retsept nii ei arva, seega olen juba praegu natuke pettunud. Aga isu on ikka alles ja äkki peaks uue retsepti
tegema, kookospiimaga :)