Laupäev, oktoober 22, 2005

Klassiõhtu

Sortisin Lele tehtud pilte ja avastasin, et saab-saab digiga teha tehnilist praaki ja hulgi. Aga milline meeleolu ja tunnetus, super! No eks ma ole praegu lihtsalt üks uhke lapsevanem aga ikkagi, on ju ilusad :) Igatahes mulle meeldis niivõrd, et panen need siia vaatamiseks. Tegemist on neljanda klassi stiilipeoga ja kuna tunniplaanis ka näitlemine, siis koos lühikeste etüüdidega. Pole vist väga raske aimata, milline teos selle peo teemaks oli.


Teisipäev, oktoober 18, 2005

Müstikat igal sammul

Mõnda tegelast ei oskaks ma kuidagi oma unenägudes kohata aga vaat, üllatusi igal sammul. Eile oli seal siis oma täies hiilguses Savisaar ise. Toimus tema järjekordse raamatu esitlus, millegipärast Kunstiakadeemia ruumides. Pärast piduliku osa tuli Edgar oma riiete ja asjade järgi, fotokateedrisse ja andis mullegi oma raamatu. Tahtsin siis viisakas olla ja hakkasin talle lahti seletama kaanefoto semantilisi tagamaid, et miks just see pilt hea ja sobiv on. (Savisaar oli kujutatud suure imikuna...) Pidin korraks toast väljas käima ja tagasi tulles oli mees kadunud, samuti raamat ja kringel ka, niuks. Küsisin siis teistelt, et kus mu raamat??? Vastuseks aga hakkas Kai mulle seletama, et millal ma kavatsen oma ettekande fototeooria kohta ära tuua, diplom juba käes aga töö tegemata. Oigasin, see jube paks ja igav-tüütu raamat vaja läbi töödelda ja just siis tuletavad meelde, kui titega nii palju sebimist. Kujutlesin ennist, kuidas ma tugitoolis mõnuledes Savisaare pajatusi loen (kust küll sellised mõtted?) aga vot, võtavad käest selle jutuka ja annavad asemele raamatu, mida peab sõnastik teises käes läbi närima, krrrrrr....
Reet saatis täna kalamulli veel ühe killukese müstikat :)

Esmaspäev, oktoober 10, 2005

Kes keda?

Nädalavahetuse tormamine Türile: Magasin sisse (tundus, et lootusetult), kuid vedasin end siiski liikuma, titt potile, asjad kokku (15 min) ja jooksuga jaama (20 min), Mamma tegi kohvi kaasa, jõin rongis püstijalu, krrrrr see logisev rauakolak oli tihkelt täis kiilutud... Siis Papsi juures kerge hommikueine ja õunu korjama, kasti, korvi, kotti ja vanaema juurde, mahl vinkusse ja vinku tagasi uue laari tarvis, veel söömiseks mõned õunad kotti ja jooksuga (ehhh, hingeldaks kui aega oleks) rongile. Nagu kiuste ajas Mamma rongi ajad sassi (mitte 16.56 vaid 16.46) ja siis läks rabelemiseks. Olime toppinud kottidesse nii palju õunu ja mahla, kui tassida jaksasime, pluss titt käruga aga jooksmiseks polnud see koorem mõeldud. Igatahes olime jaamas tavalise poole tunni asemel viieteist minutiga, higist tilkuvad ja jõuetud. Jõudsin ukseni rongi pikkuse võrra enne Mammat ja palusin jaamakorraldajat, et ta ema ka ära ootaks. Seisime seal ja vaatasime kuidas Mamma jooksis, kui äkki ronis rongi alt välja purupurjus mees!!!!!!! Ahhetasime mõlemad, tõstsin siis vankri ja kotid rongi, aitasin ema ka ülesse ja mõtlesin, kas tõesti see joodik pääses eluga tänu sellele, et meie rongile hiljaks jäime või siiski jõudsime meie rongile, sest rongijuht märkas rongi alla roninud joodikut?

Kolmapäev, oktoober 05, 2005

Vaat, mis teevad!

Jälgisin siis minagi veidi Lauritsa tegemisi, tegelikult oli päris põnev seda vaadata, kuulata. Mingi fluidum selles ju on... Ja samas tahaks lõpptulemust ikka ka näha, puurida neid detaile juba näituseseinal või siis otse arvutist, läheb ju weebis see osa kaotsi.








Ja siit kuni 16 okt kella 21-24 otselülitus Kütiorgu.