Tunneli lõpus on valgus

See tobe majanduskriis ajab inimesed ikka täitsa hulluks. Pea iga päev näen ma midagi sellist, mis mind jahmatab, kurvaks teeb või lihtsalt ohkama võtab. Ja mitte ainult teisi vaadates. Mu enese käitumine pole sugugi kiita ja kahjuks ei oska ma ennast kontrollida. Ei taha või ei jaksa, vahet pole, lihtsalt ei suuda... Rooman aeglaselt edasi, veidi tüdinud sellest lõputuna näivast teekonnast aga pääsu pole. Edasi peab ju minema. Kui virised, saad piitsaga ja lisakoorma selga. Sina peni ära karju, ole õnnelik, et hing sees! Aga ma karjun ikka, sest ei jaksa ja siis nutan, haaran rinnust, valus on. Õnneks on kevad, iga päevaga aina rohkem soojust ja valgust, need aitavad alati :)