Üks järjekordne kisa - arvasin algul. Need autodega ülbikud, tahvad igale poole ligi saada, ei suuda kaht sammu astuda - naersin nende üle. Ma ei salli sedasorti vingumist - need bussid haisevad ja talvel külm ja suvel palav ja bussijuhid on lollid ja nii edasi. Sedasi räägivad reeglina need, kes sõidavad bussiga haruharava. Pepsid, kes pole lihtrahva elu näinud ega taha ka. Ma kuulen nende pobinat vahel isegi, kui bussiga sõidan. Selge see, et nende udupeente lõhnaõlide kõrval, mida prouad endale peale piisutavad, mõjuv üks lihtne odekolonn lausa jäledalt. Minu kaastunne. Ok, ma olen ka paar korda prükkariga ühte bussi sattunud, reeglina piisab teise bussi otsa minemisest, vahel peab ka nina kinni hoidma. Aga ma ei üldista, et kõik bussid haisevad.
Ma sõidan bussiga igapäevaselt. Puhkuse ajal ja tööd tehes. Ka raske fotokotiga, pidevalt (mõni noor kolleeg ilmselt pigem sureks, kui bussiga liiguks). Oh seda vingumist, ma ei saa ilma autota. Saab küll, ebamugav on aga saab. Ja kui ei saa, sõida taksoga, see ka ühistransport ju.
Täna vaatasin hoolega neid mahamärgitud radasid ja sain aru, et bussiradadega on tõesti liiale mindud. Taaskord on üks hea asi ära rikutud, sest sellega on üle pingutatud. Vaatasin Viru ringi ummikut ja oigasin. Ma lausa kardan sügist, septembrit kõige rohkem. Kõigil vaja ju oma võsukesed autoga kooli ukse ette sõidutada. Mis saama hakkab, seda kisa ja lärmi ja tigedust. Kardan lausa bussiga sõita, kes neid tigedaid autojuhte teab, hakkavad veel busse kividega loopima.
Mina sõidan edasi bussiga, sest tean, nendega on võimalik liigelda. Bussid on täpsed ja sõidavad graafikus (see võiks olla tihedam jah, seda küll). Bussid pole talvel külmad ja suvel palavad, see aeg on möödas, ma mäletan küll, tõesti oli nii. Bussijuhte on erinevaid aga ma tean väga viisakaid juhte, tean ühte, kes kõiki teretab (eesuksest tulijaid) ja ütleb head õhtut, kui bussist väljud. Tean neid, kes ootavad kannatlikult kuni tädike peatussese jõuab ja neid, kes joodikud (prükkarid) lihtsalt välja tõstavad. Kes lapse nutu peale mikrofoni kussutavad. Palju positiivset, sest sõidan bussiga IGA PÄEV mitte kord aastas.
Ma tahaks, et bussiliiklus tiheneks, et loodaks uusi liine. Ma tahaks, et autod ei sõidaks trammiteel ja austaks bussiradu ja et need oleks hoolega läbi mõeldud, mitte uisapäisa märgitud. Ma tahaks, et autojuhid ei närvitseks ega kihutaks, et peetaks kinni lubatud sõidukiirusest. Et lõppeks see mõtetu radade vahetamine ja siplemine. Et vöötraja ees peatutaks. Et linnas sõites märgataks jalakäijat, jalgratturit. Ma tahaks NORMAALSET liiklust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar