Mängime värvidega

Kui tuju on sant, siis aitab alati kübeke mängimist, värvidega, piltidega. Täna siis maandasin pingeid blogi värve muutes. Aga see, et ma täna hommikul tööle tulles lahinal nutma hakkasin ja terve päeva seda klompi suus kandsin on mu oma süü. Miks ma siis olen nii sinisilmne ja usaldav, no ei tasu. Väga valus on, kui tuleb pettuda oma lähedastes ja oi kui vastik on elada pidevas hirmus. Loodan, et ma ei pea loobuma sellest värvirõõmust, mis ma saan oma kasvatatud kollastest tomatitest ja punastest marjadest, sinistest lilledest ja iga aastaga pikemaks sirguvatest rohelistest kuuskedest.