Oli üks imetore nädalavahetus sel suvel. Need olid vist selle suve ainsad soojad ilmad. No minu jaoks, enamuse meelest oli tegemist ilmselt kuumalainega. Aga mina lihtsalt jumaldan seda soojust. Ahh, seda on võimatu kirjeldada. Selge see, et ma ei taha palavaga kusagil sisemaal olla. Ma olen mere ja tuule inimene. Seisev õhk ja lompis vesi mulle ei passi. Mere ääres on lihtsalt teistmoodi hingamine. Minu jaoks - mida soojem, seda mõnusam :) Seega, olin üliõnnelik, kui Fikon mind nendel päevadel purjetama kutsus.
Veini läks ohtralt, jõime seda nagu vett. Rabarberit ja õuna, jääga. Jää hankimine neil kuumadel päevadel oli omaette nali. Naiivselt otsisime poest. Tühjad letid aga ei murdnud me soovi jääga veini juua. Alternatiiviks sai ostetud külmutatud kirsse. No tõesti, sobivad ju küll koos veiniga. Ainus jama oli see, et rabarberi veini maitse kadus sootuks. Sams ega suurt vahet ei ole, seegi jook sai ju meeldivalt kosutav. Enne sadamast väljumist tuli mingi uitmõte ja otsustasime proovida baarist. No et äkki annavad :) Läksime koos Karahhiga ilusasti termosed kaasas. No et kui baaridaam, siis küsib Kalle ja kui baarmen, siis mina. Oma võludes kindel sammusime kindlameelselt baari. Naeratasin poisile uksel ja lunisin jääd. Tema oli lahkus ise ja kühveldas me termose täis. "Elupäästja", tänasin ma teda naeratades. Aga enne veel, kui saime termosele korgi peale ilmus leti tagant kuri neidis ja hakkas noormehe kallal võtma: " Sellise kuumaga, ei anta jääd ära! Meil endilgi vähe!!!" Põgenesime oma varandusega kiirelt ja itsitades, poisist oli kahju.
No järgmisel päeval olime igatahes targemad ja külmikud olid öö läbi jääd tootnud. Ilma lihtsalt ei saa!
Pühapäeval viis meid merele tõeline südametemurdja, kapten Käpik. No tõesti, iga tüdruk sulab selle noormehe pilgu ees. Tal oli selline tähtis sünnipäev ka, sai 20 kuud vanaks :) Plikad pidid ometigi ennast ka näitama ja trikoovoorust paistis väheks jäävat. Mulle seoti mingid rihma külge ja kästi üle parda hüpata. Ok, ronida siiski :) No eks ma neile näitasin, mis puust tüdruk ma olen. Nagu ühele plikale kohane kiljusin ja siplesin ma ikka korralikult. Vesi tundus külm ja hirmus, hirmus oli see kõik. Peale väikest puhkepausi ja flirti kapteniga ronisin ma täiesti vabatahtlikult vette tagasi ja no tee mis tahad, enam välja tulla ei saa, ei taha. Uskumatult vahva oli see. Veemassaaž ja see fiiling, oeh, seda on võimatu sõnadesse panna. Igatahes mu suvepuhkuse kõrghetk oli see kindlasti. Ma panen nüüd silmad kinni ja kujutlen end sinna vette jõlkuma :)
1 kommentaar:
Oli tõesti kena suvine nädalalõpp merel, mida meenutada kõledatel sügisõhtutel - kuumav päike, soe merevesi, suurepärane kodune rabarberivein ja muidugi - Sinine ja Fikon ning teie võrratu kujundujumise etteaste jahi ahtrivees.
Ain.
Postita kommentaar