Ühe minu pildi sünnilugu ilmus augustikuu "Eesti Naises". Panen seal avaladatud jutu siis siiagi. Topelt ei kärise. Ka piltide puhul kehtib seekord sama reegel. Sest see pildilugu nõuab kahte pilti, "Eesti Naise" formaat paraku seda ette ei näe. Mul pole siin mingeid reegleid ja panen siia mõlemad kaadrid. Algne ehk praagiks tunnistatud ja suure igavuse sunnil ehk mängimise teel saadud. Kui igavus tapab, siis mängin veelgi, uute untsus kaadritega :)
Meeletu
See foto on tehtud 2011 aasta kevadel. Pidasin seda praagiks tänu tugevale alasärile, ka persoon polnud äratuntav. Pildistasin Mariat valgel foonil, kolme stuudiovälguga. Et pildile dünaamikat lisada pidid ta juuksed õrnalt lehvima. Meie stuudios on katkine ventilaator, mis keerutab ennast aina ringi ega püsi paigal. Nii tulebki kannatlikult oodata millal va tuuleke modellini jõuab. Samuti pole ilma katsetamata selge, kuidas need juuksed täpselt lendlema hakkavad.
Sellel kaadril sai tuul liiga tugev ja puhus
vale nurga alt. Lisaks polnud põhivälk laetud ja sähvatasid vaid taustavälgud.
Tulemuseks üks sassis juustega sünge kogu, ühesõnaga untsus pilt. Hiljem,
ajakirja jaoks pilte valides, tõmbas see foto mind nagu magnetiga. Midagi
meeletut oli selles. See lummas mind ja sundis pildiga edasi töötama. Keerasin
foto must-valgeks ja tõstsin kontrasti. Emotsioon, mille segasest kaadrist
sain, võttis peagi mu üle võimust ning tundus lausa võimatu ennast arvutist
eemale saada. Tegin aina uusi variante, värvilisi ja must-valgeid.
Seda juhtub minuga tegelikult üsna tihti, et
unustan end mõnda pilti kruttima. Trikitan ka pildistades. Meeldib pika säriga
kaamerat liigutada, teadmata milline kujutis tekib. Meeldib otsida müstikat ka
igavana tunduvates kohtades. Olgu siis abiks põlevad tõrvikud, äikesepilved või
veidrad varjud. Meeldib pildistada inimeste emotsioone, nii varjatuid kui
selgelt nähtavaid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar