Täna hommikul enne tööle asumist tegime jalutuskäigu oma kodust veidi kõrgemale mäe otsa, et uurida lähemalt Chiesa Della Madonna kirikut. Kirikuhooned olid osaliselt varemes aga vaade sealt alla linnale lihtsalt võrratu. Päev oli päikest täis ja nii soe nagu üks korralik suvepäev koduses Eestis. Nende jaoks on sügis käes. Tööle sättisingi end aina õhemaid hilpe otsides. Aga õhtul koju tulles tundsin, et ainult T-särgist ei piisanud.
Maurizio töökoda, kus me täna lõpuks käe valgeks saime, asub linna servas. Mäe nõlval, mis on täis oliivipuid. Tema õues kasvavad lisaks ka mandariinid, pomelod, granaatõunad ja muidugi viinamarjad. Garaaži katus või siis auto parkimise varjualune on viinamarjaväätidega põimitud, samuti naabrite vaheline aed. Luba on kõike, mis isutab suhu pista, viinamarju ja mandariine siis. Töödega sai ka lõpuks algust tehtud. Väga lihtsad ülesanded saime, veidi lihvimist ja tappide kinni liimimist. Õhtuks olime parajalt rammestunud, kuid mitte tööst. Eks see mäest üles-alla sõtkumine, päike, värske õhk ja väike vein teevad oma töö. Ilmselt saame selle ajaga endale väga trimmis sääred, sest mingit ühistransporti siin pole. Meie aga tahame pidevalt ringi käia. Ikka alla mere äärde ja siis linnas ringi kolada, sest uudistamist jagub siin küllaga.
 |
| Nicotera kõige kõrgem vaateplatvorm Chiesa Madonna juurest |
 |
| Vaade Nicoterale ülalt alla |
 |
| Vaade Chiesa Della Madonna Della Scala´le |
 |
| Mäest alla kodu poole |
 |
| Toolipõhja välja saagimine Maurizio töökojas |
 |
| Maurizio töökoja hoovis kasvavad mandariinid, granaatõunad ja pomelod |
 |
| Logistan toolijalgu, et neile liimi vahele panna |
 |
| Ja veel üks vaade alt üles Nicoterale poolel teel Nicotera Marinasse |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar