Kirke vaatas ükspäev telekat ja ütles mõtlikult: "Võiks teha saate naljakalt kõndivatest inimestest. See oleks küll lõbus vaadata, kui käib nagu part." Ise jääb selle juures tõsiseks nagu vananev teleprodutsent, kes peab pidevalt midagi uut ja põnevat välja mõtlema ja nii päevast-päeva.
Tuulerõuged on aga Kirkel kordi hullemad kui Lelel, väike roheline konnake on aga väga vapper. Oleme talle rääkinud, et kratsida ei tohi. Ta sirutab käe sügeleva koha poole, aeglaselt ja nagu salaja. Siis aga tõmbab teise käega oma käe tagasi. Ei tohi kratsida! Määrimise ajal röögib nagu ratta peal ja siis jookseb jälle ringi, nagu polekski haige. Palaviku ei ole, las jookseb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar