Munade värvimisega on iga aasta üks ja sama mure. Saavad ilusad, imetled. Katki teha ei raatsi, kinkida ka mitte - imetled veel. Ühel päeval on muna aga ikkagi, kas ära söödud, kingitud, nii vana et läheb lausa ise katki. See aasta on veidi teisiti - tegin kõige uhkematest pilti, et saaks ikka muna rahus ära süüa ja hiljem edasi imetleda :)
Teine asi, mis samuti kordub, et kuidas sa ikka said sellised ja mina hoopis teistsugused. Võidumunad on kaunistatud tradistsiooniliselt sibulakoortega (pruunikas-oranz), hibiskuse õitega (sinine), piparmündiga (helepruun) ja keedetud riis jättis valged jäljed, niit võimendas koorte värvi. Lele aga katsetas uut tehnikat - laiguline pind (alumine muna) on saadud lehtsalatiga :)
1 kommentaar:
ma örkasin vasaku jalaga, munad olid pruunid, sibulakoori polnud piisavalat, värvid oli isa kunagi sodiks pidades ära visanud.. ma ei värvind ühtegi muna ja ma olen kade Su kenade munade peale ja mõtlen, et ma ei tohi selline enam olla.
Postita kommentaar