See tuim rutiin mu ükskord tapab, kui ikka ainsaks meelelahutuseks on telekas ja internet, pole see aeg enam kaugel. Iga õhtu vahime seda helendavat ilmaimet - oo, telekas, me parim sõber. Lele teab peast, mis päeval, milliselt kanalilt ja mis kell algab. Varsti teab Kirke ka, niuks. Juba ta hüppab, kui tuttavat meloodiat kuuleb (see võib olla ka reklaam) ja tormab lähemale, nagu muidu jääks millestki ilma. Pult on ammu pilbasteks, nupud peidetud (toruteip ja vaibapidur) aga vist peab miski puuri ka veel teleka ette ehitama, et ta oma nina (ja käsi ja klotse...) vastu ekraani ei topiks.
Saaks see pikk talv juba läbi, vähemalt pooled saated jääks vaatamata, kui rohkem õues olla.
1 kommentaar:
ära blokeeri telekat - läheb loojakarja ning saabki vaevast lahti.
Postita kommentaar