Mõned tegevused, asjad, lõhnad jms tekitavad veidraid sähvatusi. Need sähvatused on nagu kordusfilm, üks kindel asi viib mind alati ühte ja kindlasse hetke minevikust. Ja pole vahet, mitu korda ma seda varem tundnud olen - kõik kordub. Piimapaki loo jutustan ka kunagi aga täna üks vanem lugu.
Praepann
Igakord, kui ma oma kodus praepanni pesen käib sähvatus. Ma olen ajas tagasi kusagil lapsepõlves, suures köögis. Köök oli nii suur, et mu vanaema elaski just köögis, seal oli ta voodi ja asjad. Keset kööki mahtus veel ka laud. Ja muidugi puupliit lisaks tavalisele gaasipliidile. Meenub, kuidas isa räägib oma vanaemast. Nimelt olevat isa vanaema enne surma öelnud: "Ja peske seda panniperset siis ikka ka!" Tegi mu isa nüüd nalja või oli see tõsi, raske öelda. Aga see panniperse meenub mulle alati kui panni pesen ja eriti hoolikalt küürin ma muidugi siis seda tagumist külge. Pann on mulle ise ka armas, sest sellega küpsetas juba mu vanaema seal suures köögis, korralik malmpannn mite mõni pirtsaks teflon :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar