Folgil juhtub alati midagi...

...või siis, et - minuga juhtub alati midagi, krrr (naer tagaridadest). See aga mind ei häiri, lihtsalt nõutuks võtab. Ma lubasin ju tantsida, eksju - no ei jõudnud suurt möllata midagi. Tasane maa ja khm, vanadus, võtsid mul jalad alt. Raske mõista, mis täpselt juhtus, lihtsalt ühel hetkel vajus põlv lonksu ja aiaiaiiiii. Pilt tahtis eest minna. Käia ei saanud, vastikult valus oli. Õnneks taipasin, et see valu ise üle ei lähe ja vedasin end mingil hetkel esmaabi punkti. Ma võin ainult ennast kiruda, et sinna kohe ei läinud. Aga tõesti, kui sul pole kunagi jalg põlvest välja käinud, siis ootad ikka ju paremat, et see jama lõpeb kohe, iseenesest. Esimene päev oli seega paigas, lonkur folgib pingi peal nagu vanainimesele kohane ;)
Hommikuks oli valu läinud ja suur hurraa!! Aga enne, kui ma arugi sain, suutsin jala ka pahkluust välja väänata (maas istudes, kusjuures!). Niuksudes sidusin eilse elastiku ümber pahkluu ja folgile. Paraku oli peagi selge, et põlv ei kanna endiselt, valutab käies ja vajab endiselt tuge. No apteegist saab õnneks igasugu kraami, veel elastiksidemeid, jäägeeli (mis pidavat hoopis soojendava toimega olema?) ja valuvaigisteid. Teel apteeki igatsesin oma karkusid taga aga need ei vedele iga nurga peal, paraku. Elastikuga andis vähemalt kõndida ja nii ma siis lohistasin end esimesele kontserdile. Seal aga - üllatus, üllatus - üks koorikaaslane haaras kohe mu haige jala enda käte vahele. Kristiina on nimelt reikimeister (mida kõike teada ei saa) ja see oli tõesti hää, sest sel päeval ma rohkem valu ei tundud. Suured tänud :) Ma kahjuks suurt ei tea reikist aga energiate liikumine on ju lausa pildilt näha, või mis ;)
Pühapäeval ärgates ei tundnud ma midagi, hommikune hurra oli aga oluliselt arem... Paar tänavahet kiiret kõndi ja vana sõber - valutav põlv tuletas end jälle meelde. Õnneks pahkluuga sai asi korda. Täna olin siis taas elastikside ümber jala, jäägeel ka abiks. Lonkama ei pidanud, asi edeneb paremuse suunas, vaatame, mis homne päev toob.
Ja kõigele vaatamata, oli folk taaskord super ja mõnus ja tore ja ehh - heaonolla, heaonolla, heaonolla, heaonolla jne

Igapäevased kiusatused

Ma naersin nende üle, kes kirusid - see Nigella saade tuleks ära keelata! Mis keelata, see on super, iga toidunautleja leiab sealt midagi ahvatlevat. Aga, nüüd - kui ma terve hunniku shokolaadiga sarvesaiu valmis tegin, niuksun, miks need ometi nii head peavad olema. Ma aina söön ja söön ja ei suuda jätta. Varsti ei saa liigutada ennast, ehh ;) Nigella nakatab sellise kergusega, et lausa kummaline. Me Lelega mõlemad fänname teda, lihtne ja ahvatlev - see on põhiline mis võlub. Päris palju asju oleme järgi proovinud, mõnus! Aga jah, üks asi, et see kõik hakkab figuurile aga rahakotile mõjub ka laastavalt. Puhkuse ajal olen aga palju rohkem magustoite vaaritanud, kui muidu, sest on aega - aega, et vaaritada ja aega, et nautida. Kaalule ma ei astu, vot :P Ja homme lähen Viljandisse folgile, siis tantsin nagunii kõik need koogid ja kreemid maha.

Puhata on mõnus :)

Ja eriti tore, kui jagub ka ilusat ilma, on päikest ja tuult ja merd :) Tõeliselt toreda meeleolu saime Tallinna Merepäevadelt. Igatahes tasus see pikk järjekord ennast ära, kiire kaatri sõit oli super. Filmisin veidi ka seda, Kirke kilkamine jääb küll ainult videoklippi aga näostki on näha, kuidas ta seda nautis. Kätt hoidis vahepeal suu ees, et hingata ka saaks, tuul oli vinge. Stillkaader videost ja üks seebikaklõps kaugenevast kaldast ka.

Elisa pommitab nullarvetega, krrr...

Kui veel ühe nullarve saan siis hakkan karjuma, lihtsalt masendav - milleks need!!! Mõni aeg tagasi suutsin pika seletamise peale Elisale selgeks teha, et ma ei vaja selliseid arveid ja palun ärgu saatku enam. Sain veidikeseks rahu ja nüüd läks jälle lahti, juba teine nullarve, eelmine kuu tuli ka. Täna olen päev otsa üritanud seda neetud klienditeenindust tabada - asjata. Tea, kas neil on palju selliseid nördinud kliente, et liinid nii hullult ülekoormatud.

Ja saigi otsa see ilus pidu

Natuke kurb ja tühi tunne nagu ikka, kui midagi toredat-vahvat, mida kaua-kaua oodatud läbi saab. Ilus oli aga see pidu küll ja lapsed tegid mulle seda rõõmu, et tulid rongkäiku ja peole kaasa :) Ma ausalt natuke pabistasin, et kuidas Kirke vastu peab ja kas ta kaotsi ei lähe. Selline aktiivne ja veidi pöörane nagu ta on. Aga kõik läks üle ootuste hästi, Lele on ikka täitsa suur juba ja saab lapsehoidmisega hakkama üle ootuste hästi. See, et mu neljane rongkäigu lõpuni keksis ja laulis oli tore. Aga see, et pärast, kui mina kaare all laulsin tema ikka veel lustida jaksas - lausa super. Lele rääkis, et kui hümni hakati laulma, siis Kirke laulis kõik salmid peast kaasa ja rahvas vaatas imestades. No ma olen ka imestunud, ühe salmi sõnu olen talle õpetanud aga kust ta need teised salmid võttis. Noppis õhust? Ja ma poleks talle muidu seda ühtegi salmi õpetanud, kui ta mind oma ümisemisega hulluks poleks ajanud. Kaua sa seda mmm-mmm hümni viisil ikka talud. Kui lapsel ikka nii suur tahtmine ümiseda on, siis laulgu juba sõnadega.
Ilus pidu oli, silma võttis aga märjaks, kui alustasime kaare alt lainet (olin seal täitsa üleval) ja see levis üle terve lauluväljaku, sinna puude taha välja. Alguses oli laine veidi kaootiline, isegi kaare all, pärast aga levis see nii ühtlaselt nagu joonaluaga tõmmatult. Pöörane! Seda vaadata ja uut lainet alustada, näha, et isegi president käed tõstab - oeh võtab ju silma märjaks. Kahjuks ei saanud seda kuidagi jäädvustada, no ma ei proovinudki oma väikese seebikaga. Fotokaga, millel videofunktsioon, zoomida ei saa, valgust timmida ka mitte. Aga ühe väikese videomeenutuse tegin ma siiski - Kodumaa laulakaare alt

Seebikaga profitoru vastu

Ehhee, igasugu pilte on laulupeol tehtud aga sellist seebika klõpsu pole ammu teinud. Seisin kikivarvul, et vahepeal ikka dirigenti ka näeks, suu laulis aga käsi zuumis, et ikka paremat pilti Juliast saaks. Ta oli nii vahva seal oma suure ja võimsa profitoruga, jahtis tule süttimist.
Nüüd aga kurguravi ja jalavannid, homme jälle päev :)

Puhkuseni loetud päevad :)

Ehh, mõnus tunne on praegu tööl olla. Teades, et peagi saan puhkusele annab hea tunde sisse. Pole tarvis enam tolmuses kontoris passida ega kolakat kaamerat selga vedida. Nüüd hakkan hoopis laulemaie :) Kohe hakkavad suured ühisproovid, õhtuti simman ja siis pidu - rongkäik ja kontsert. Siis veel keskaja päevad, programm on tihe.
Leelo-leelo...