Natuke kurb ja tühi tunne nagu ikka, kui midagi toredat-vahvat, mida kaua-kaua oodatud läbi saab. Ilus oli aga see pidu küll ja lapsed tegid mulle seda rõõmu, et tulid rongkäiku ja peole kaasa :) Ma ausalt natuke pabistasin, et kuidas Kirke vastu peab ja kas ta kaotsi ei lähe. Selline aktiivne ja veidi pöörane nagu ta on. Aga kõik läks üle ootuste hästi, Lele on ikka täitsa suur juba ja saab lapsehoidmisega hakkama üle ootuste hästi. See, et mu neljane rongkäigu lõpuni keksis ja laulis oli tore. Aga see, et pärast, kui mina kaare all laulsin tema ikka veel lustida jaksas - lausa super. Lele rääkis, et kui hümni hakati laulma, siis Kirke laulis kõik salmid peast kaasa ja rahvas vaatas imestades. No ma olen ka imestunud, ühe salmi sõnu olen talle õpetanud aga kust ta need teised salmid võttis. Noppis õhust? Ja ma poleks talle muidu seda ühtegi salmi õpetanud, kui ta mind oma ümisemisega hulluks poleks ajanud. Kaua sa seda mmm-mmm hümni viisil ikka talud. Kui lapsel ikka nii suur tahtmine ümiseda on, siis laulgu juba sõnadega.
Ilus pidu oli, silma võttis aga märjaks, kui alustasime kaare alt lainet (olin seal täitsa üleval) ja see levis üle terve lauluväljaku, sinna puude taha välja. Alguses oli laine veidi kaootiline, isegi kaare all, pärast aga levis see nii ühtlaselt nagu joonaluaga tõmmatult. Pöörane! Seda vaadata ja uut lainet alustada, näha, et isegi president käed tõstab - oeh võtab ju silma märjaks. Kahjuks ei saanud seda kuidagi jäädvustada, no ma ei proovinudki oma väikese seebikaga. Fotokaga, millel videofunktsioon, zoomida ei saa, valgust timmida ka mitte. Aga ühe väikese videomeenutuse tegin ma siiski - Kodumaa laulakaare alt
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar