1. Mul on nohu: Ehk tegelikult pole sul viga midagi, veidi kõditab ninas, vahel aevastad paar korda, kasutad mentooliga lõhnastatud taskurätti ja naerad nende üle, kes nohu haiguseks peavad. Mul on nohu kõlab nagu mul on savi, kama kaks jne
2. Ma tean mida te tunnete: Nohust on saamas haigus – nina tilgub nagu rikkis kraan. Alguses jõuad veel kuivatada, mentooliga rätikud asendad tavaliste vastu. Mõne aja pärast algab uputus. Kontroll kaob. Ninast tilgub igal hetkel, vedelik lihtsalt voolab sust välja.Taskurättide asemele tekib wc paberi rull. Üksi kodus olles topid paberirullid otse ninna, vähemalt mõneks ajaks on rahu majas. Su nina on punane ja valutab. Haiget teeb juba ainuüksi paberi puudutus. Kaalud pehmetele salvrättidele tagasi minemist.
3. Ei tea te midagi: Kraanid keeratakse kinni, kohe täitsa kinni. Nina kaudu hingata pole enam võimalik. Suu kaudu ka mitte, kurk kuivab. Tunned, kuidas nohu tungib su ajudesse. Sa juurdled tõsimeeli teemal, kas mul on kaks nina või oli ikkagi kaks ninaauku. Võtad kokku kogu oma julguse ja haarad ninatilkade järele. Pihustad, pihustad veel kord. Ei midagi. Ilmselt on tühjaks saanud. Kontrolli mõttes pihustad pudelit enda ees hoides uuesti. Saad lataka silma. No vähemalt töötab. Jätkad pihustamist ninas. Nohu täis aju otsib aga kirkaga mehi, või veel parem dünamiidiga, kes selle kaljukoopa seina purustaks.
4. Tean ikka küll: Ninasõõrmed avanevad vaevaliselt, esimene sõõm värsket õhku teeb su õnnest uimaseks. Õnn on ajutine, peagi valgub tatt jälle koopasuu ette. Haarad juba teadlikumalt ninatilkade järele ning annad tuld. Mis õnnis tunne, õhuvoolud on taastatud. Nohu on kontrolli all. Seda on võimalik välja nuusata. Tatt näeb välja nagu sa seda lapsepõlvest mäletad. Nuuskad ja nuuskad ja nuuskad... Pea valutab sellest lärmist, mida nuuskamine tekitab. Huvitav, palju seda sinna mahub. Määrid punast ninaulust kreemiga, see näeb jube välja aga ei valuta vähemalt.
5. Mul oli nohu: Sa said tast võitu ja tunned ennast kangelasena. Kallid taskurätid kolivad tagasi su käekotti. Ninatilgad peidad kaugele kapinurka ja võdistad õudusest õlgu, kes seda jälkust küll endale vabatahtlikult ninna laseks. Vastik. Sa tunned jälle lõhnasid, õhk voolab vabalt sõõrmetes, külma õhku eriti ei talu veel. Sa naerad nende üle, kes nohu haiguseks peavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar