Eile öösel kolistasin sõbranna sünnalt kodu poole, viimase bussiga. Koselt Männikule viib küll otseliin aga lausa veider oli avastada, kui mitu erinevat maailma sinna vahele jääb. No oma koduümbrusega (Männiku) olen ma juba nii harjunud, et isegi joodikud poe juures tunduvad normaalsetena, tuttavad näod ikkagi. Kosel bussi oodates märkasin aga veidrat asja - poe (Kelluka vist) klaasuksed olid ilusasti lukus - öö ikkagi. Aga lisaks lukule olid mõlema ukse vahele topitud lauatükid - läbi ukselinkide, nagu mingit suuremat sissetungimist kartes. Krrrr, pilti ka ei saanud teha, fotokas kodus :(
Heakene küll, istusin bussi ja järgmine pilt mida nägin, mõjus kontrastina eelmisele. Pole juba ammu Pirita teele sattunud, eriti öösel. Igatahes märkasin esimest korda, et ülekäigurajad on kohtvalgusega eraldi välja valgustatud. Ilus ja vajalik ka, ilmselt. No peale Russalkat seda ilu enam polnud, tea kas sai otsa hea tahe või ikkagi raha.
Ma ei teagi, mis mind lõpuks häiris, kas need ülihoolitsevalt valgustatud vöötrajad või need lattidega kindlustatud uksed. Aga midagi kusagilt pitsitas ja see polnud mu napsune pea...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar