See uudis jõudis minuni Londonis, ei mitte seal kaugel ja võõral maal, vaid siinsamas, eestimaa metsade vahel. Ema sai mu leviaugust kätte väga valel ajal, kurva uudise ütlemiseks. Ülemeelikud kalad loopisid miskipärast mind õhku ja ma naersin ja üritasin emaga suhleda ja sealt kalakaisust maha ronida ja kuulata...
Nii ta on, kui läheb siit ilmast koomik, kes meid naerutas...
Aga ilus järelhüüd Üllar Saaremäelt:
Siis nii, Jumal. Väärt mees tuli Sinu juurde. Väärt mees.
Ainult et meil siin on väga valus.
Kalli, kalli
Üllar
PS. Ära muretse. Dajan on
riukaid täis, nii et igavaks
teil seal ei lähe.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar