esmaspäev, september 05, 2005

Ubinates


Nädalavahetus oli töine, rabelesin Türil viimaseid marju korjates ja mahlaks aurutades ning üritasin (lootusetu!) selle suure õunauputusega midagi ära teha. Aega oli ka napilt, pühapäeval olin juba linnas tagasi ja tassisin ja tõstsin ja tõstsin ümber ja, ehhhh. No teate isegi, mida tähendab kolimine. Isegi kui tegemist on vaid paari mööblitükiga. Aga nüüdseks on suurem töö seljataga (krrrrr, mu põlved on ikka sigaviletsad....) ja saab veidi ringutada. Aga suurem mahlategu ja moosikeetmine on alles ees, sügis vist :)

neljapäev, september 01, 2005

Esimesed sammud


Eile rõõmustas Kirke mind oma esimeste iseseisvate sammukestega. Lasi lauaservast lahti, vehkis kätega nagu tahaks lendu tõusta ja siis astus kaks argliku sammukest emme poole. No emme pani käed kohe ette, muidu oleks ehk veel astunud :) Aga igal hommikul otsib ta mänguasjakastist ülesse vanaema tehtud kaelakee ja paneb endale kaela. Nii varakult juba plikalikult edev.

teisipäev, august 30, 2005

Rondid



Jalutan titega kodu poole ja vaatan, ühes hoovis saetakse usinalt kõrgeid mände maha võtta. Mhm, kas tõesti saab Nõmmel nii vabalt oma platsi lagedaks teha? Ja edasi liikudes näen, et terve tänav on maha raiutud puid täis. Ilmselt suurem tellimus, sama brigaad käis kõik järjest läbi.
Aga kummaline oli nende töö kohati küll... Millegipärast olid pikad kõrged tüükad alles jäetud, et nagu oleks puu maha võetud aga (po bumagam) tegelikult ainult oksad maha saetud. See oli kole pilt, krrrr.
Aga mu lemmikvaatega aias lasi peremees tõesti vaid paar suuremat oksa maha võtta, õnneks :)

esmaspäev, august 29, 2005

Elukutse ohver


Viimastel öödel on mu unenäod Photoshopi üle kolinud. Kõik pildikesed üksteise otsas kuhjas ja mina aina krutin leveleid ja värve ja... No ei saa rahulikult und ka vaadata, ikka töö silme ees!!!

pühapäev, august 28, 2005

Vanad sõbrad :)
















Kursavend Romer saatis ühe vana pildi ja kui mu mälu ei peta sai see tehtud peale näituse - Maa külgetõmbejõud - avamist. Näituse ülespanekust üks powerkokteil - purk lahstuvaid multivitamiine (kofeiiniga) ja umbes liiter vett, ojeeeeee hüpikjäneseks teeb :)

laupäev, august 27, 2005

Sebivad



Kui fotograaf vähe komistab, näivad kõik nii veidrad välja...

neljapäev, august 18, 2005

Ristimise pildid

Sain siis lõpuks nii kaugele, et panin laste ristimise pildid ka ülesse. Kaua võttis aega see valimine ja piltide kätte saamine ja muu sebimine. Liiati nikerdan ma seda lehte ju nii algeliste vahenditega, mis kolekaua aega võtab. Peab ikka natuke tarkust koguma ka selles weebi tegemise vallas, ehk saab siis kiiremalt ja muretumalt.

Papsi laeval taas


Täna käisme lastega jälle papsil külas. Vaatasin kuidas Lele vaimustusega mööda laeva turnis ja vahel oli päris hirm, kukub veel merre - oh, seda emmede muretsemist. Ise ma ronisin ilmselt sama vabalt ja muretult ringi. Aga Lele jäi ööseks laeva, nii vahvaks pidas ta seda kohta ja miks ka mitte omaette seiklus ju seegi :)

Tünn



Õeraas tegi papsile plaadi vanade slaididega, ehhh millal ta need küll siit pihta pani? Aga ikka vahva oli see suvilavärk, selline poolmetsik elamine. See majaehitus venis lõputult ja seda vahvam oli meil mängida. Roomata katuse ja lae vahel, turnida kruusahunnikutes ja süüa külmsuppi `Suvi` mingites maja ümber kaevatud kraavides. Ja siis muidugi see meie lemmikkoht jalakõlgutamiseks -veinitünn.

esmaspäev, august 15, 2005

Kardab Nikonit

Helistasin siis hommikul Overalli, tibi ütleb tooge need patareid siia kontrollime üle, krrrrrr - kui lolliks ta mind peab. Seletasin, et teise kaamera sees näitab täis akut (ema tõi laupäeval mu vana fotoka Türilt tagasi). No hea küll, tooge siis siia aga meil on järjekord, kuu aega. Apppppppi! Ma pean laupäeval pulma pildistama minema, ühe kerega on kole tüütu juuuuu...
Pean veel enne toimetusest läbi minema, kurdan oma rasket saatust ja ülemus lubab lahkelt oma Nikonit laenata, et kui tõesti kaamerat enne korda ei saa. Ahvatlev ettepanek, liiati on tal ka tele olemas. Overallis ootan veidi sabas, urgitsen fotoka kotist välja ja hakkan uuesti (ma ei tea mitmes kord juba) patareisid sisse toppima. Ja siis ajan silmad punni ning itsitan omaette, no mida - kõik näikse korras olevat. Töötab nagu peabki, võtan uuesti välja, ikka töötab. Naerame koos hoolduse noormehega - hambaarsti sündroom. Jah, ilmselt hakkas mu Canon kartma, et vahetangi ta Nikoni vastu välja. Aga mis tal Actioni pulmas pildistamise vastu oli, vot mitte ei taipa?