Praktikamuljed vol 6

Kuues nädal Sitsiilias (29 mai – 5 juuni)

 

Kuues nädal oli otste kokku tõmbamise aeg. Toimetasime veel mõned päevad töökojas ja lootsime, et saame ka toolide kallale asuda ning need porolooniga katta aga paraku selleni me ei jõudnudki. Silvi timmis veel oma õmblemise ja triikimise oskusi ning toimetas kardinatega. Lisaks õnnestus tal valmistada paar padja- ja istumisaluste katet. Daisy sai paaril päeval oma restaureerimise oskusi demonstreerida. Perekonna köögist toodi välja katkine madonna kuju, mis vajas veidi parandamist ja retuššimist. Ilmselt jäädi tehtud tööga rahule, sest juba järgmisel päeval toodi talle veel kolm kujukest, et needki värskema ilme saaksid. Daisy oli selle vahelduse üle väga rõõmus ning ei suutnud kuidagi retušeerimist lõpetada. Viimasel tööpäeval ootas Margo võtmed käes, et uksed kinni panna aga Daisy toimetas midagi märkamata edasi ega taibanud pintslit käest panna. 

Laur aga sai paigaldada ühele toolile nii porolooni kui kattekanga. Töö oli paras väljakutse, sest polster tuli teha algselt rotangiga kaetud toolile. Valtsi osa oli väga kitsas ja suuri auke täis aga Laur sai tööga kenasti hakkama. Veel aitas Laur ehitada perekonna tagahoovi varjualuse katust. Töösse olid kaastatud kõik selle suure perekonna liikmed. Onud, tädid, lapsed, vanaemad ja vanaisad. Kes aitas tassida, kes ronis katusele ja naelutas, kes aga juhendas. Daisyl ja Silvil oli võimalus seda tralli kõrvalt kaeda ja muuhulgas uudistada ka ringi õue peal. Seal kasvasid nii apelsini- kui sidrunipuud, aianurgas isegi banaanid. Apelsine jagati lahkelt ka meiega, samuti saime proovida värskelt pressitud punase apelsini mahla. Maitsev ja kosutav!  Majapidamisest ei puudunud ka kassid ja kanad, isegi valgeid tuvisid peeti siin. Küll mitte munade või liha saamise eesmärgil aga pidulike sündmuste tähistamiseks. Nimelt lastakse siis tuvidel õhku tõusta, hiljem lendavad nad oma puuri tagasi. 

Praktika lõpetamist tähistasime koos Francesco, Margo ja Karolinaga grillkana ja arancinisid ehk frititud riisipalle süües. Saime kätte ka oma diplomid. Francesco kirjutas meile aga nii ülevoolavalt kiitva iseloomustuse, et võttis lausa silma märjaks. No eks me olime tublid ka või vähemalt püüdsime. Lahkumine oli nukravõitu, olime selle toreda perekonnaga juba nii harjunud.

Enne koju lendamist veetsime pika nädalalõpu Palermos. See on linn, mis hullutab oma kaunite parkide, põneva arhitektuuri ja kireva meluga. Kohati lausa hirmutav, räpane ja lagunev ning sealsamas nii suursugune, kaunis ja meelitav. Ööbisime Palermo ühes vaesemas linnaosas, kitsad tänavad, kalaturg paari sammu kaugusel, lõhnad, lärm jms. Päeval, kui turg on täis kauplejaid ning turiste, ei märkagi muud, kui seda saginat ja põnevat kaupa. Öösel aga, kui turistid ja turuletid on kadunud, alles vaid tühjad kastid, meeletu kogus prahti ja kalalettide pesuveelombid, tundub kõik veidi õõvastav. Paarsada meetrit eemal, väikese jalutuskäigu kaugusel on aga juba kohvikute ja restoranide üleslöödud atmosfäär, lõbus muusika ja elevil turistid. Nautisime seda kõike nagu oskasime, sõitsime ringi ja maitsesime põnevaid roogasid. Palavusest hoolimata kippusime päikesele lähemale ja ronisime mööda kitsast keerdtreppi Palermo katedraali otsa, et jalutada selle katuseharjal. Sealt saime hea ülevaate linna tihedalt täis tipitud katustest, kirikute tornidest ja seda kõike ümbritsevatest mägedest ning merest. 

Kui palavus liiga hakkas tegema, otsisime varju uhketest kirikutest. Ühte neist sattusime laulatuse ajaks ja saime taaskord osa Sitsiilia pulmast. Pruutpaare kohtasime nende päevade jooksul mitmeid, enamasti sattusime nägema fotosessioone mõne vaatamisväärsuse juures. Oli veider jälgida, kuidas pruudid oma kleidisabasid mööda räpaseid tänavaid lohistasid. Vaatasime ja imestasime, et mis sellest uhkest kleidist niimoodi alles jääb. Lisaks helgetele pulmadele piilusime ka süngesse surnute maailma. Nimelt käisime kaputsiinide katakombis, kus on varjul üle 8000 mumifitseeritud surnukeha. Surnud on paigutatud eraldi kategooriate kaupa nt naised, lapsed, preestrid, neitsid, mungad, erinevate ametite esindajad. Katakombidesse maetud surnukehad on kinnitatud seintele kõigile vaatamiseks ja seda on tehtud alates 16 sajandist kuni 1920 aastani. Kõhedust tekitav paik, mis paneb mõtlema elu hetke ja kaduviku üle.

Tagasi värske õhu käes imetlesime linna arvukaid parke, kus kasvasid tõeliselt suured ja põnevate õhujuurtega ficus macrophyllad ehk austraalia viigipuid. Nende hulgas oli ka üks euroopa suurim puu. Kõikjal linna võis imetleda hetkel õitsevaid jacaranda puude alleesid. Need siniste õitega puud kuulutavad kohalikele, et suvi on viimaks kätte jõudnud. Meid tegi see suve alguse jutt veidi nukraks, sest oleks soovinud isegi seda kuuma suve pikemalt nautida. 

Tagasilennu päeval otsustasid lennutranspordi (pagasi) töötajad üle terve Itaalia aga streikida. Paljud lennud tühistati, suur osa lükati edasi. Meie lendu õnneks ei tühistatud aga lükati mitu korda umbes poole tunni kaupa edasi. Muretsesime oma jätkulennule jõudmise pärast. Õnneks lükati ka see lend kaks korda edasi, muidu poleks õigel päeva koju jõudnud. Veidi pikem ja närvilisem see kojulend küll oli aga kohale me jõudsime. Frankfurdist lahkudes saime näha, kuidas veripunane täiskuu linna kohale tõusis. Kuu saatis meid terve tee ja Tallinna jõudes nägime põnevat vaatemängu, kus ühel pool pardal sirab kuu, teisel pool aga on näha loojuv päike. Sitsiiliale mõeldes jääme taga igatsema sooja päikest ja merd ning loodame, et peagi algab suvi ka siin.

Rohkem pilte leiad siit :)