Kas mu laps on selgeltnägija?

Suur lumi on siis selleks korraks läinud. Reedel Kirket lasteaeda viies porisesin omaette, need lögalume vallid teede peal, vastik, vastik. Lasteaia ees oli tee eriti hull, autod olid lumme korralikud rööpad sisse sõitnud ja lapsed need mõnuga laiaks tatsunud. Märg lumi pressis läbi saabaste ja laps kukkus aina kummuli. Haarasin ta siis vihaga sülle ja tassisin väravani. Kirke aga ütles asjalikult: "Ära muretse emme, õhtuks on tee puhas!" Jaajjaaa, kohmasin vastu, teadmisega, et siit äärelinnast kaob lumi vaid sulades. Laps hoiule antud koperdasin läbi sulalume bussipeatuse poole ja ohhoo, mida ma näen. Mulle sõidab vastu lumesahk ja otse Kraavi tänava poole. Uskumatu aga tõsi! Õhtuks oli tänav puhas, vaid teeäärde oligi veidi lund maha jäänud. Ja see pole ainus kord, kus Kirke oma "selgeltnägemisega" mind tummaks on löönud. Hakka või uskuma, et lastel on kõik kanalid lahti ja info lihtsalt voolab nendeni, ole vaid valmis seda vastu võtma.