Selle sügise saak oli täitsa kobe, talveõunad said kuidagi õigel ajal valmis ehk oli aega Türile sõita ja need ära korjata. Mahla see aasta palju ei teinud, ainult viimastest aeda pudenenud õuntest, sest suveõunad läksid hukka aga ometi saime kokku 120 liitrit. Oi mulle meeldib värske õunamahl, pärast kuumutamist pole see pooltki nii hea. Eks sel värskel mahlal ole ka oma väiksed kõrvalnähud, ic - kõht ei taha selle kraamiga harjuda ja möllab siis... Kuumutatud peast halbu tagajärgi õnneks pole ja mahla saab juba oluliselt rohkem sisse kaanida.
Tegin jälle Kirkest pilte, et õuntega ja õunteta. Õunu korjas ta usinalt nii maast kui puu otsast. Paljudel puudel olid oksad õunte raskuse all lausa maadligi vajunud, no mis nii viga õunu haarata. Praegu mõtlen, et seda õunte pakkimist oleks ikka ka pidanud jäädvustama - emme ma panen õuntele teki peale, vaata! Aga no siis polnud mahti kaamerat välja võtta. Enne rongile tulekut leidsime peenrast porgandid ülesse. Sain jälle lapsele veidi tarkust jagada - näe kus need juurikad end peidavad. Ja kohustuslik klõps ikka ka, kuis siis muidu. Et jälle punkt kirja ja emmel tuju hea :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar