Eile sain üle pika aja joonisfilmi rahvaga kokku, kogunesime Maigi sünnipäevale, mõnus punt oli koos aga vot, Piiat ei näinudki, kurp :(Aga jah, näod on ju samad, isegi nimed (ic) aga ometi on nad kõik kuidagi võõraks jäänud. Naersime ja meenutasime ja muljetasime. Ometi häiris mind miski, kõik oli nagu tore ja vahva aga nii rahulikult aeglane, et lausa veider tundus. Nagu need lapsed siin pildil (Kirke 2a ja Karl 1a), muidu möllavad nagu pöörased ja siis järsku on tasa ja vagusi, nagu polekski lapsed vaid väiksed vanainimesed. Endal on ka täna selline unine tunne sees, ehh... Tea kas tuleb see eilsest veinist või millestki muust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar