Peale ebaõnnestunud puhkust hakkasin kergelt hulluma. Vajadus lihtsalt olla, teha midagi ise - ilma lasteta, kasvab aina. Aeg-ajalt, kui on koos midagi vahvat tehtud, suudan selle unustada. Ja kuigi viimane nädal olen just koos lastega ja neile mõeldes palju teinud, on mõtted mujal. Igasugused vahvad segajad ja ahvatlused kisuvad mind kodust eemale, seiklema. Kirke tunnetab vist seda, ripub mul kaelas ja näitab kanget iseloomu.Veider, kuidas ühes pildis on järsku kokku saanud need kaks - minu rahutu soov põgeneda ja see armas aga kange iseloomuga takistusriba :) Aga tegin selle MinuMaja üritusel - lisa pilte vaata aga jälle Kolumatsi galeriist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar