Eilne öö väsitas meeletult, Kirke ei kavatsenudki uinuda, alles 1-ajal öösel, krrrr.... Hommikul tõusin silmad paistes ja surusin last enda vastu, et ta veel natuke magaks, kuid asjata. Uus päev oli täis sebimist, midagi läks valesti ja midagi tundus tüütu ja raske aga viimaks sai kõik tehtud. Ja kui Kirke õigel ajal magama jäi (pool kümme õhtul), jõin oma õhtust teed ja tundsin, et ma olen - õnnelik. Sest, mis saab veel parem olla, kui istuda oma soojas ja puhtas toas, vaadata rahulikult magavat last ja nautida segamatult tassikest teed, lõhnavat (sidruniga) ja kuuma :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar