See karm külmalaine hoidis mind mitu päeva toas vangis. Ise ei tahtnud nina välja pista ja Kirket ei julgenud, isegi Lele jätsin koolist koju. Kahju on ainult, et vanaema juubelile ei saanud sõita aga rongi ootamine ja sõit ise, ehh - mul pole Kirkele sellist eskimo varustust paraku olemas...
Niisiis istusin kodus ja unelesin ja tekkis meeletu soov jälle maalima hakata. Istusin arvutis ja nikerdasin ja mõtlesin ja visandasin, maalimiseks seda ju nimetada ei saa. No vähemalt oli külmadest seegi kasu, et mingi kadunud mõte hakkas tööle ja küllap ma viimaks ka pintslid ja värvid välja otsin :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar