Undo, restart ?

Olen hakanud õhtuti enne und mängima üht lihtsat kaardimängu - spider nimeks (lööb pea selgeks). Ja kui vahel kaart ei jookse, ja mõte ka mitte, siis võtan paar käiku tagasi ja proovin uuesti, vahel lausa terve mängu otsast - seni mängin kuni välja tuleb. Ja pea iga kord, kui teen undo, siis on paha tunne, et sohk ja pole aus.

Aga mõte kisub ikka vägisi oma elu ja valikute juurde. Kõik need mõtlemata öeldud sõnad ja need, mis vihaga karjutud ja siis veel need ilusad, mis enda teada jäid. Kõik need hullud tembud ja vaikimisi kannatamised ja kõik tegemata jäänud teod. Ehhh, kui saaks uuesti proovida ja paar käiku tagasi võtta, kas oleks siis teisiti ja kas oleks ka parem...