Ahelreaktsioon

Ja-jaaa karm aeg ja stressav töö on oma teinud sest tundlik Jaak astub sammu tagasi (?) kui tema hää sõber Indrek paneb selga häbitu Juku-Kalle kingitud punase T-särgi. Aga meie, fotokalad oleme ka palju kannatanud, sest kalafoorumis loobitakse meid poriga ja pildi alla kritseldatakse õelusi ja nüüd on Vladislav suisa riigitelevisoonis ja... Ega´s muud kui, Fotokalad ühinege ja kassid ahju, vot niiiiiii!

Minu omad :)

Eilsest on mul siis kolm kümmet - 10a, 10k ja 10d. Kõige kauem on minu oma olnud Lele, tema on 10a, eile möödus juba kümme kuud Kirke sünnist ja vastu ööd saabus Tartu linnast kohale ka kõige pisem minu oma - 10d. Kümned sobivad omavahel päris hästi. Lele saab hakkama nii Kirke hoidmisega, (eile käisin kooriproovis ja lapsed olid omapead), kui pildi tegemisega (lahmib küll ülemäära palju aga noh, las õpib). 10k ja 10d saavad ka hakkama, kaamera otsib lõbusa titenäo ülesse, et pildiks teha ja 10k topib oma näpud 10d-le silma, et sõprust sõlmida.

10D

Nagu esimese klassi õpilane ootan homset päeva, väike ärevus hinges, segu rõõmust ja murest. No seda ikka uue-vana digikaamera (10D) ostu pärast. Jajaaa, kaua oli remondis (õieti küll remondimehe laual) see kaamera aga nüüd on triksis-traksis ja valmis uuteks seiklusteks. Tartu linnas paraku aga noooh, küll ma ta siia meelitan. Mälukaardi ostsin ka ära, enda meelest vinge, tervelt 1GB aga nagu välja tuleb, siiski suht pehmo on see tegijate kõrval. Igatahes suurtänu Naatanile, kes remondimeest utsitas ja sellele kaamerale käpa peale pani ja Allarile, kes oma pehmokaardi mulle maha äris.
Nüüd jääb vaid loota, et kaameraost end ka õigustab ja et see kohe käest ei lagune ja et jaksaks ikka selle kinni ka maksta :)

Kiiksuga sõna

Ma ei sa aru, kas on see minu kiiks või ongi asi imelik aga... Mind häirib, kohutavalt häirib, kui avaldatakse kaastunnet kellegi surma puhul, mitte surma tõttu. Kõlab nagu oleks see mingi suursündmus, juubel või aastapäev. Kõik surmakuulutused kirjutatakse nii ja tekstides kasutatakse aga mina jonnin ja tunne ütleb, et kõlab valesti. Eile torkas jälle, kui AK uudistes räägiti leinaseisakust Parki surma puhul.

Mummulised vahtrad

Kütiorus olid pea kõik vahtrad mummulised. Miski uus trend? Ja-jaaaa võrumaal algab sügis teisiti :)

Ubinates

Nädalavahetus oli töine, rabelesin Türil viimaseid marju korjates ja mahlaks aurutades ning üritasin (lootusetu!) selle suure õunauputusega midagi ära teha. Aega oli ka napilt, pühapäeval olin juba linnas tagasi ja tassisin ja tõstsin ja tõstsin ümber ja, ehhhh. No teate isegi, mida tähendab kolimine. Isegi kui tegemist on vaid paari mööblitükiga. Aga nüüdseks on suurem töö seljataga (krrrrr, mu põlved on ikka sigaviletsad....) ja saab veidi ringutada. Aga suurem mahlategu ja moosikeetmine on alles ees, sügis vist :)

Esimesed sammud

Eile rõõmustas Kirke mind oma esimeste iseseisvate sammukestega. Lasi lauaservast lahti, vehkis kätega nagu tahaks lendu tõusta ja siis astus kaks argliku sammukest emme poole. No emme pani käed kohe ette, muidu oleks ehk veel astunud :) Aga igal hommikul otsib ta mänguasjakastist ülesse vanaema tehtud kaelakee ja paneb endale kaela. Nii varakult juba plikalikult edev.