Helistasin siis hommikul Overalli, tibi ütleb tooge need patareid siia kontrollime üle, krrrrrr - kui lolliks ta mind peab. Seletasin, et teise kaamera sees näitab täis akut (ema tõi laupäeval mu vana fotoka Türilt tagasi). No hea küll, tooge siis siia aga meil on järjekord, kuu aega. Apppppppi! Ma pean laupäeval pulma pildistama minema, ühe kerega on kole tüütu juuuuu...
Pean veel enne toimetusest läbi minema, kurdan oma rasket saatust ja ülemus lubab lahkelt oma Nikonit laenata, et kui tõesti kaamerat enne korda ei saa. Ahvatlev ettepanek, liiati on tal ka tele olemas. Overallis ootan veidi sabas, urgitsen fotoka kotist välja ja hakkan uuesti (ma ei tea mitmes kord juba) patareisid sisse toppima. Ja siis ajan silmad punni ning itsitan omaette, no mida - kõik näikse korras olevat. Töötab nagu peabki, võtan uuesti välja, ikka töötab. Naerame koos hoolduse noormehega - hambaarsti sündroom. Jah, ilmselt hakkas mu Canon kartma, et vahetangi ta Nikoni vastu välja. Aga mis tal Actioni pulmas pildistamise vastu oli, vot mitte ei taipa?
2 kommentaari:
Miks sa pead sinna pildistama minema?
Actioni pulmas tahtsin oma lõbuks pilte teha ja et oleks ikka mingi kingitus ka noorpaarile. Aga see teine pulm on puhas töö, elama ju peab.
Postita kommentaar