teisipäev, juuni 14, 2005

Laulupidu

See Tartus käik oli vägade kummaline. Rahutuks tegi - kõik need mälestused, ehhh. Ja peab ütlema, et varem ma polegi märganud seda, kui mägine see linn on. Vankrit Toomele lükates oigasin - pididn ma siia üldse ronima, siis aga tuli üks sõdrupoiss mäest alla ja aitas meid Kirkega ülesse :) Laulupeo rongkäigus oli teglikult vahva aga imelikud noored seisid teel, usuvastaste plakatitega. No õnneks siiski palju rohkem neid, kes oma hõigetega innustasid, Naadi isa üks neist. Ta on ikka hullult agar taat ja naljamees. Tema hõise " Ooo, kõik lehvitavad, nii palju sõpru, ma olen vist väga õnnelik inimene!" kiskus vägisi muigele ja see permanentne naeratus...

Kommentaare ei ole: